Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uus ülesanne
Marek on töötanud suures firmas keskastmejuhina kümne aastat. Ta on pühendunud töötaja. Ületunnid on tema puhul üsna tavalised ja vajadusel võtab tööd koju kaasa. Sama nõudlik on ta ka alluvate suhtes ja meeskonna tulemused on head. Marek hoolib meeskonnast, kiidab ja veedab nendega vaba aega. Samas võib aga Marek vihahoos ägestuda ja see on tekitanud piinlikke olukordi.
Kaks kuud tagasi vahetus Mareki ülemus ja meeskonnale esitati uued nõudmised. See muutis Mareki ebakindlaks, sest ta ei saanud aru, mida peab tegema teisiti. Ta pingutab veelgi rohkem, kuid samas tunneb, et uus ülemus ei ole ikka rahul.
Lisaks on Marekil ootamatuid probleeme kodus. Seni kuulekad teismelised lapsed on juskui välja vahetatud ? poeg istub hommikust õhtuni arvutis ja hinded ei kannata kriitikat. Marekile vastab ta ainult stiilis ?küll ma teen, oma asi, ära õienda?. Iga katse tütrega jutuajamist alustada lõpeb läbikukkumisega. Abikaasa süüdistab teda omakorda selles, et tal pole kunagi aega pere jaoks.
Tööl ei suuda Marek enam oma käitumist kontrollida. Ta käratab iga vea peale ja sageli selgub hiljem, et oli asjast valesti aru saanud. Ta näeb vaeva, et varjata oma meeskonna eest, et nendega ei olda rahul, ja üritab ise veel rohkem pingutada.
Ühel hommikul, pärast sõnasõda naisega, käratab ta alluvale, et kui aruanne pole õigel ajal valmis, siis vähendab ta kõikide palka. Mõne aja pärast on aruanne laual ja talle meenub, et ta tegelikult ei küsinudki, kas aruanne on valmis, vaid järeldas alluva näost ja eelmisest kogemusest, et ju neid siis ka seekord ei ole. Kohvinurgas jäävad kõik tema saabudes vait.
Mida soovitada Marekile?