• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti logistikateenuse tarbija ostab kaubamärgi asemel kliendisuhet

    Eesti logistikateenuse tarbija peab logistikateenust sisse ostes kaubamärgi asemel olulisemaks suhteid logistikaettevõttega.
    Tänavu 1. septembril teatas logistikakontsern Exel oma esinduse avamisest Eestis. Pressiteates avaldas värskelt avatud esinduse juht heameelt selle üle, et edaspidi saadakse oma klientidele osutada ulatuslikumaid ning kulusäästlikumaid veo- ja logistikateenuseid, kui see Eestis seni võimalik on olnud.
    Sisuliselt öeldi välja, et senine tegutsemine läbi agendi seadis kontsernile siinsel turul kammitsad peale. Balti Logistika teatas oma vastukommentaarides meediale, et Exeli lubadus hakata ise hoolitsema olemasolevate kliendisuhete hoidmise eest on ilmselgelt liialdatud ja oma olemuselt eksitav.
    Pikalt see vaidlus meedias meeli ei erutanud, sest samal ajal jõudis üks koletu kaunitar nimega Katrina Louisiana rannikule, põhjustas maailmaturul naftahinna tugeva tõusu ning seadis transpordiga tegelevad ettevõtted tugeva surve alla tõsta oma teenuste hindu.
    Exel pole ainuke rahvusvaheline transpordi- ja logistikaettevõte, mis siinsel turul jõulisemalt omale teed rajab. Alles aasta tagasi jõudis lõpule logistikaettevõtete DHL International Eesti ASi ja Danzas ASi ühinemisprotsess. Tõsi küll, mõlemad liidetavad kuulusid juba enne ühele omanikule, milleks on Saksa postihiid Deutsche Post World Net. Äripäeva andmetel kavatseb Saksa logistikagigant siinses regioonis kasvu tagamiseks osta veel ettevõtteid.
    Tegemist on loomuliku majandusprotsessiga, mida Logistika 2003. aasta septembrikuu väljaanne pidas küll ohuks Eesti ekspedeerijatele. Äripäev ennustas tookord, et suured logistikakontsernid tungivad jõulisemalt siinsele turule ning nende teenused lähevad dumpinghindadega ostjatele peale nagu soojad saiad.
    Ekspedeerimise äri on vähemalt Eesti mastaabis tegelikult suhtlemise äri, peale hinna on väga tähtis ka kohalike inimeste omavaheline suhtlemine.
    Veoteenuse tellija ei näe enamikul juhtudel seda autot ega autol ilutsevat logo, mis tema kaupa peale või maha laadib, küll aga suhtleb igapäevaselt teda teenindava ekspediitoriga. Klient on teenindajaga harjunud ja vastupidi, inimene kinnistub inimesega, mitte kaubamärgiga.
    Teistest selgelt eristuv rahvusvaheline kaubamärk pole Eestis teenusetellijale just eriti veenev argument. Pealegi on osal kaubamärkidel omadus ajas kaduda või muutuda kiiremini kui inimesed. Kindlasti on täna firmasid, keda teenindab ekspediitor, kes kunagi töötas Svexi, siis DSV Samson Transpordi ja täna juba DFDSi märgi all. Siduv element on siin ju kogu aeg sisuliselt sama tööd teinud inimene, mitte kolm korda muutunud märk.
    Pealegi on globaliseeruv majandus viinud olukordadeni, kus ühes regioonis omavahel osas töölõikudes konkureerijad reklaamivad ennast teises regioonis välja tõsiste partneritena.
    Eestis Federal Expressi ehk Fedexi kaubamärki esindava Militzer & Muenchi üks kliendisihtgruppe on kiireid, samas väikeseid ja kõrge hinnaga tarneid vajavad elektroonikaettevõtted, samasse segmenti paigutab ennast Eestis ka Exel.
    Samas töötatakse Kesk-Aasias ühise koostöölepingu alusel. Alles äsja teatas Saksa Postile kuuluv logistikafirma DHL börsile, et on teinud pakkumise sellesama Exeli kontserni ostmiseks.
    Julgen väita, et tänane lojaalne Exeli klient Eestis ja tänane lojaalne DHLi klient Eestis on tegelikult lojaalne vastavalt Exeli ja DHLi siinses kontoris töötavale inimesele.
    Kui mainitud ühinemine/ülevõtmine ka tegelikkuseks saaks, oleks klientide esmane küsimus arvatavasti: kas mind teenindav inimene ikka jääb alles?
    Kui nüüd vaadata Äripäeva väljendatud kartust ettevõtluskeskkonna vaatevinklist, siis suurte kontsernide aktiivsem tegutsemine siinsel turul, mis toob kaasa ka osa kodumaiste firmade müügi, pole samuti mingi uus nähtus.
    Aeg on näidanud, et firmade müügist laekunud raha on jõudsalt investeeritud muudesse valdkondadesse tagasi ning seeläbi on loodud jällegi uut väärtust.
    Eesti üldise majanduskasvuga on kasvanud ka ekspedeerimise turg ning vajadus oma ala hästi tundvate ekspediitorite järele pole samuti vähenenud. Põnev aeg turul jätkub. Tsiteerides ühte juhtimisguru ? mitte suured ei söö väiksemaid, vaid kiiremad söövad aeglasemaid. Aga olgu lohutuseks vanarahva tarkus, et tark ei torma.
    Autor: Ivo Krumm
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
USA tööturg taastus oodatust kiiremini
Majanduse elavnemise valguses lisasid eraettevõtted novembris rohem töökohti, kui analüütikud prognoosisid, vahendab Yahoo Finance.
Majanduse elavnemise valguses lisasid eraettevõtted novembris rohem töökohti, kui analüütikud prognoosisid, vahendab Yahoo Finance.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).