Vetelpäästekoeraks ei sünnita, vaid saadakse

Nagu eelpool öeldud, on päästekoera treenimise üheks peamiseks eelduseks veelembus. Kuid mitte kõik ?lestalised? pole neid instinkte endas edasi kandnud. Mõni neist pelgab vetteminemist vägagi. Kuhu see loomuomane tahe mõnedel isenditel kaob, ei oska keegi öelda. Üldjuhul peetakse aga õigeks, et jahikoera puhul tuleks arendada jahiinstinkte ning suur vesikoer peaks saama piisavalt vees käia ning ka vetelpääste treeningutel osaleda.

?On inimesi, kes võtavad endale njuufa, kuid ütlevad, et ma tahan teda lihtsalt ta armsa välimuse pärast, ma teda ujutada küll ei viitsi. Tegelikult selline käitumine suretabki välja loomuomaseid instinkte ja sellest on kahju,? räägib Silvia Purje.

Vesikoerte tõuühingu treeningutest on osa võtnud mitmeid eri tõugu koeri ? on olnud dobermanne, saksa lambakoeri, retriivereid ja isegi jack russel terjer on suvepäevadel oma oskusi võrdselt suurte vesikoertega rahvale demonstreerinud!

Silvia ütleb, et iga hästi treenitud koer saab hakkama vetelpääste harjutustega, kui ta on nõus vette minema. Samas teiste tõugude esindajad ei too alati uppuvat peremeest kaldale, nad lihtsalt ujuvad peremehe juurde ja rõõmustavad taaskohtumise üle.

Tagasitoomise mõtet iseenesest ei teki, see eeldab palju suuremat treenimist kui suure vesikoera puhul.

Vetelpäästesse võib minna igas vanuses koeraga, aga vastavalt vanusele ja kogemustele on harjutused erineval tasemel. Alustatakse muidugi lihtsamatest ja kergematest, nagu näiteks tutvumine paadiga, paadis istumine ja paadiga vee peal sõitmine. Järk-järgult lisatakse treeningutesse uusi elemente ? hüpped paadist, dummy viimine paati ja toomine paadist. Dummy on pulgataoline pehme ese, mida kasutatakse ainult vetelpääste koolituses. Kui koer on paadiga harjunud ning meresõidukindel, õpitakse paadivedu ja alles seejärel inimese kaldale toomist.

Ega päästekoolitus pole alati tõsine ja karm töö, vahel saab nalja ka. Silvia meenutab viperusi, mis koolitustest on meelde jäänud: ?Eseme paati viimisel on koeral on oma kallist dummy?st vahel nii kahju loobuda, et ta ei suuda seda lihtsalt paati jätta ja kaldale ujuda. Nii juhtubki, et mõni koer ujub, dummy suus paadini ja siis jälle graatsiliselt tagasi, teine jääb nõudlikult paadi juurde ootama, millal dummy tagasi antakse. Uppuja päästmise puhul on nii selliseid koeri, kelle poolest peremees ammu võiks uppunud olla, samas kui mõni teine tõmbab või suure puu pikali ja rihma katki, et söösta uppujat päästma ja teda ära tooma...?

Treeningute ajal võib kosta kaldaserval suurt ulgu ? kihk päästma minna on nii suur, et sellest tuleb kohe suure häälega kõikidele teada anda!