Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vetelpäästekoeraks ei sünnita, vaid saadakse

    Nende omanikud ütlevad naljaga pooleks, et vesikoera elutingimustesse peaks euronormide kohaselt kuuluma vähemalt 100 meetri raadiuses üks veekogu! Sest ujutamine on selle koera elus väga tähtsal kohal. Nimelt nii tähtsal, et tema loomuomaseid instinkte saab edukalt kasutada uppujate päästmisel.
    Veelembus on küll vesikoera treenimisel üks peamine ja olulisim tingimus, aga sellest üksi ei piisa. Nimelt, kui vesikoera omanik soovib suvel koos koeraga ujuma minna, aga koer pole vastavat koolitust saanud, võib loom oskamatusest oma peremehele pigem tüliks, kui abiks olla. Olemasolevaid instinkte tuleb maast-madalast hoolega treenida ja suunata.
    Silvia Purje, kes on vesikoerte tõuühingu juhatuses ja kasvatab ise landseere, räägib: ?..koolitatud koer teab, mida vees teha ning saab aru, et päästmine on töö. Mitmeid kordi inimest päästnud koer oskab tööd eristada niisama ujumisest ega kipu naljalt pererahvaga hullama. Ta käib ja ujub oma ujumised ise ning päästab siis, kui selleks on vajadust.?
    Nagu eelpool öeldud, on päästekoera treenimise üheks peamiseks eelduseks veelembus. Kuid mitte kõik ?lestalised? pole neid instinkte endas edasi kandnud. Mõni neist pelgab vetteminemist vägagi. Kuhu see loomuomane tahe mõnedel isenditel kaob, ei oska keegi öelda. Üldjuhul peetakse aga õigeks, et jahikoera puhul tuleks arendada jahiinstinkte ning suur vesikoer peaks saama piisavalt vees käia ning ka vetelpääste treeningutel osaleda.
    ?On inimesi, kes võtavad endale njuufa, kuid ütlevad, et ma tahan teda lihtsalt ta armsa välimuse pärast, ma teda ujutada küll ei viitsi. Tegelikult selline käitumine suretabki välja loomuomaseid instinkte ja sellest on kahju,? räägib Silvia Purje.
    Vesikoerte tõuühingu treeningutest on osa võtnud mitmeid eri tõugu koeri ? on olnud dobermanne, saksa lambakoeri, retriivereid ja isegi jack russel terjer on suvepäevadel oma oskusi võrdselt suurte vesikoertega rahvale demonstreerinud!
    Silvia ütleb, et iga hästi treenitud koer saab hakkama vetelpääste harjutustega, kui ta on nõus vette minema. Samas teiste tõugude esindajad ei too alati uppuvat peremeest kaldale, nad lihtsalt ujuvad peremehe juurde ja rõõmustavad taaskohtumise üle.
    Tagasitoomise mõtet iseenesest ei teki, see eeldab palju suuremat treenimist kui suure vesikoera puhul.
    Vetelpäästesse võib minna igas vanuses koeraga, aga vastavalt vanusele ja kogemustele on harjutused erineval tasemel. Alustatakse muidugi lihtsamatest ja kergematest, nagu näiteks tutvumine paadiga, paadis istumine ja paadiga vee peal sõitmine. Järk-järgult lisatakse treeningutesse uusi elemente ? hüpped paadist, dummy viimine paati ja toomine paadist. Dummy on pulgataoline pehme ese, mida kasutatakse ainult vetelpääste koolituses. Kui koer on paadiga harjunud ning meresõidukindel, õpitakse paadivedu ja alles seejärel inimese kaldale toomist.
    Ega päästekoolitus pole alati tõsine ja karm töö, vahel saab nalja ka. Silvia meenutab viperusi, mis koolitustest on meelde jäänud: ?Eseme paati viimisel on koeral on oma kallist dummy?st vahel nii kahju loobuda, et ta ei suuda seda lihtsalt paati jätta ja kaldale ujuda. Nii juhtubki, et mõni koer ujub, dummy suus paadini ja siis jälle graatsiliselt tagasi, teine jääb nõudlikult paadi juurde ootama, millal dummy tagasi antakse. Uppuja päästmise puhul on nii selliseid koeri, kelle poolest peremees ammu võiks uppunud olla, samas kui mõni teine tõmbab või suure puu pikali ja rihma katki, et söösta uppujat päästma ja teda ära tooma...?
    Treeningute ajal võib kosta kaldaserval suurt ulgu ? kihk päästma minna on nii suur, et sellest tuleb kohe suure häälega kõikidele teada anda!
    Olles ise mõnda koolitust kõrvalt näinud, võin kinnitada, et see on lõbus nii pealtvaatajale kui ka osalejatele endile. Muide, Silvia avaldab mulle huvitava tarkusetera! Vetelpäästekoolitusel saab kõigepealt märjaks peremees, siis pereliikmed ja alles seejärel koer. Tavaliselt koeraomanikud seda trenni tulles ei usu, kuid läbimärgadena lahkudes peavad oma arusaamu vetelpäästekoolitusest kõvasti ümber hindama.
    ?Vetelpäästetreeninguid ongi hea et­te võtta koos perega,? räägib Silvia, ?kui koeral on kaldal tuttav inimene käsklust andmas ja ka paadis tuttav inimene, kelle käest esest tuua või kellele viia, siis sujub õppimine oluliselt kergemini. Sellegipoolest ei tohiks harjutust selgeks lugeda, kui see pereliikmetega ainult välja tuleb, võõras inimene paadis ja tuttav kaldal ? ka sellisel juhul peab asi alati ilusasti õnnestuma.?
    Ülemist ega alumist vanusepiiri vetelpäästes pole. Piisab, kui koeral on piisavalt tahet ja lusti ning ta on terve ja jaksab. Tõuühingul on näiteks tuua vapper Barni, kel praeguseks turjal 10 aastat. Kõige nooremad kutsikad, kes treeningutel on käinud, olid tulles alles kolmekuused.
    Vetelpäästet kui võistlusala reguleerivad Eesti Kennelliidus kinnitatud eeskirjad, mis on täies mahus leitavad Eesti Newfoundlandi Koerte ja Landseeride Tõuühingu (esindab ka Leonbergereid) koduleheküljelt.
    Vaata lisaks: www.hot.ee/njuufa
    Autor: Signe Pärt
  • Hetkel kuum
Enn Listra: vanasse jõkke astuda ei saa. Ega tohi
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Tähelepanu Lätis liigeldes: naaberriik paneb püsti keskmise kiiruse kaamerad
Läti paneb parasjagu püsti esimesi keskmise kiiruse kaameraid, mis hakkavad trahve tegema märtsis, kirjutas Läti rahvusringhääling.
Läti paneb parasjagu püsti esimesi keskmise kiiruse kaameraid, mis hakkavad trahve tegema märtsis, kirjutas Läti rahvusringhääling.

Olulisemad uudised

Selgusid Eesti parimad iduettevõtted ja asutajad
Täna õhtul selgusid Eesti Startup Auhindade saajad, kes on möödunud aasta maailmamuutvad ja edukad iduettevõtted, investorid ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad, teatasid LIFT99 ja Eesti Asutajate Selts.
Täna õhtul selgusid Eesti Startup Auhindade saajad, kes on möödunud aasta maailmamuutvad ja edukad iduettevõtted, investorid ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad, teatasid LIFT99 ja Eesti Asutajate Selts.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.