Paberi asemel seina bambus või metall

Muster Sisustussalongi juhataja Jane Tõnuristi sõnul on seinavärvimisele ja tavalistele tapeetidele palju alternatiive.

?Meil pakutavatest variantidest on kõige populaarsemad nn bambustapeedid, mis tegelikult hõlmavad enda alla terve hulga looduslikest materjalidest seinakattematerjale,? ütleb Tõnurist. ?Need on suures osas käsitsi traditsioonilistel kangastelgedel kootud ja siis paberalusele kleebitud seinakatted erinevatest looduslikest kiududest, nagu bambus, tsuud, sisal, mererohi ja erinevad laastud, või paksule alusele otse käsitsi kleebitud kõrtest ja laastudest seinakatted.?

Tõnuristi sõnul on need enamasti 90 cm laiad. ?Kindlasti peab selliste seinakatete puhul arvestama, et paanide ühenduskohad jäävad näha, kuna tegemist on loodusliku materjaliga ja neid ei saa mustrisse ajada,? kinnitab Tõnurist.

?Looduslikke seinakattematerjale võib paigaldada nii vertikaalse kui ka horisontaalse paanina ja tihtipeale kasutatakse neid ühel või kahel seinal või kleebitakse koguni ainult üks paan dekoratiivseks aktsendiks.?

Ülejäänud seina soovitab Tõnurist kas värvida või katta mingi neutraalse ilma mustrita tapeediga. ?Samuti valmistatakse looduslikest laastudest n-ö plaate, mida siis kleebitakse erinavete mustritena seina,? lisab Tõnurist. ?Siis võiks veel välja tuua paberkiud-tapeedid, mille valmistamiseks tehakse paberist pikad ribad ehk ?lõng?, mis seejärel värvitakse ning vanade traditsioonide kohaselt kootakse telgedel seinakate. Tulemus on faktuurne ja väga efektne.?

Eraldi toob Tõnurist välja efekttapeedid, mille valmistamisel kleebitakse värvitud paberist aluspaanile liiva, mineraale ja kivikesi. ?Need seinakatted on väga originaalsed ja annavad ruumile erilise efekti,? leiab Tõnurist.

Aleksander Gansen Palazzo sisustussalongist ütleb, et tõepoolest on kipsplaadi valgeks värvimine inimesi tänaseks juba kergelt öeldes väsitanud. ?Lahenduseks tuleks kokku koguda julgus olla erinev,? arvab Gansen. ?See on konservatiivse alamkeskklassi esindaja jaoks väga raske.? Ganseni sõnul pakutakse tänapäeval tohutul hulgal võimalusi ning suur osa erinevatest võimalustest on esindatud ka pealinna edevamates sisustussalongides. ?Vast parimaks näiteks sellisest salongist võiks nimetada Musterit Tallinnas,? soovitab Gansen. ?Kindlasti pole nad ainukesed, küll aga pakutakse seal seinakatteid laias valikus ja heale maitsele ning üks kaasaegne sisekujundaja võiks leida sealt nii mõndagi.?

Ganseni sõnul on tapeeditööstus teinud viimasel kümnendil kõva arengu. ?Heaks näiteks on Hollandi firma Eijffinger, mis on tegutsenud peaaegu 130 aastat,? leiab Gansen. ?Wallpower on üks nende pakutavatest kollektsioonidest. Tegemist on digitaalse seinakunstiga, kus kasutusel on suured mustrid ning saab katta terve seina ühe mustriga.?

Gansen lisab, et ka Tallinnas pakub hea tehnikaga varustatud trükikoda juba täna suures formaadis digitaalfotosid. ?Seinale võib kleepida nii oma kallima portree kui ka suure pooleks lõigatud maasika!? soovitab Gansen.

Teiseks trendikaks suunaks on tänapäeval Ganseni arvates loodussõbralikkus. ?Interjööride kujundamisel kasutatakse palju erinevaid looduslikke materjale,? ütleb ta. ?Üks kena ja stiilne lahendus on panna seinale näiteks paberile kleebitud kuivatatud taimed, mille rulli hind on ligikaudu 600?600 krooni vahel, sellest saab 12 paani. Tegime selle katse läbi enda magamistoas ja oleme tulemusega väga rahul.?

Samuti soovitab Gansen seinte katmisel kasutada vineerspooni. ?Vineeri ruutmeetri hind algab umbes 150 kroonist. Seda võib värvida ja peitsida, anda erinevaid toone,? ütleb Gansen. q

Traditsioonilise ja levinuima pabertapeedi aluspõhi on kaetud valgust mitte läbi laskva värviga, mis varjab ka paberi koltumist. Tapeedi pealiskihile on trükitud (või pressitud) muster. Kvaliteetsematel on kahekordne pealiskiht.

Teadlik tarbija, kes pöörab tähelepanu viimistlusmaterjalide keemilisele koostisele, peaks eelistama naturaalset pabertapeeti. Selle pindmine muster või värvikate jätab läbi kumama paberi struktuuri. Tapeet on valmistatud vanapaberist ning selle värvimiseks kasutatakse linaseemneõlist ja maisitärklisest valmistatud tinti. Tulemuseks on 100% ökoloogiline ja allergiavaba toode.

Tekstiiltapeetidega on seinu kaetud juba sajandeid.

Tänapäevase tekstiiltapeedi aluskiht on paberist, mille peale on kleebitud kootud mustriga kangas või kangakiud. Aluspaber on üle trükitud värviga. Tekstiilina kasutatakse villa, d?uuti, puuvilla, siidi, lina ja kunstkiude.

Selline tapeet tekitab eriti sooja ja rahuliku miljöö. Seinale liimitakse seda nagu tavalist tapeeti.

Tekstiiltapeet on väga nõudlik: ei salli liigset niiskust, õhu niiskustaseme kõikumist, puudutamist ja pesta seda ei saa. Tekstiiltapeet on umbes sama vastupidav nagu pabertapeet. Mõned tekstiiltapeedid on valguskindlad, see tähendab, et ei pleegi ära.

Tekstiiliga võib katta ka vaid ühe seina. Põhjus, miks mitu korda kallimat tekstiili eelistatakse tavalisele tapeedile, on tekstiilile omane naturaalne struktuur ja värvigamma.

Vinüültapeeti iseloomustab keskmisele tarbijale vastuvõetav hind. Vinüültapeet on keemiatööstuse produkt, mistõttu ökoloogilised kaalutlused tasub selle tootegrupi puhul unustada. Täissünteetilistele vinüültapeetidele ei sea tootmisprotsess mingeid piiranguid, mistõttu värvi- ja mustrivalik on väga suur. Olemas on nii perfektselt sileda pealispinna kui ka tugevalt reljeefse mustriga variante.

Vinüültapeeti on kerge hooldada, samuti on pikk nende vastupidavusaeg.

Peale valmiskujul seina kleebitava tapeedi on olemas ka värvitav tapeet. See on tänuväärt lahendus ennekõike vanemates majades, kus halva ehituskvaliteedi tõttu seinte sirgeks saamine palju probleeme tekitab, kuid kus ometi soovitakse seinad üle värvida.

Selle tootegrupi tuntuim esindaja on klaaskiudtapeet, mida on kerge puhastada ning mis varjab hästi seintesse tekkivaid pragusid. Siiski on selle vahepeal suurmoeks saanud materjali hiilgeaeg möödas, eluruumidesse pole teda õigupoolest kunagi soovitatud.

Inim- ja keskkonnasõbralikumat alternatiivi pakub naturaalne paberist värvitav tapeet, mille puhul saavutatakse erinevaid struktuure pabermassi hulka puidutükkide segamise abil.

Mõlemaid värvitava tapeedi alaliike on võimalik hiljem korduvalt üle värvida.

See kategooria hõlmab kõige erinevama disaini ja pinnatöötlusega tapeete.

Paberist paan on kaetud metallkihiga. Tapeet on küllaltki raske, 150?170 gr/m². Metalltapeedid on suure valguskindlusega, hõlpsasti puhastatavad ja tulekindlad.

Värvitud paberist aluspaanile kleebitakse looduslikke materjale: rohukõrsi, lehti, samblikku, liiva, mineraale, vineerlehti vms. Originaalsed ja keskkonnasõbralikud.

Paksule, hästi kleepuvale aluspinnale tupsutatakse tekstiiliniidikesi, -kiude ja tupsusid. Sellise töötluse tulemusena saadakse sametpind, mis enamasti kujundatakse klassikalises stiilis.

Kasutatakse erinevaid töötlusi, palju on metalliläiget, krohvilaadse pinnatöötlusega tapeete, jaapanipäraseid reljeefse paberpinnaga tapeete jne.

Ühe võimalusena tasuks kaaluda seinte katmist lihtsalt spoonitud puitpaneelidega, mille hind algab 600 kr/m². Praegu on moes valgendatud kask, wenge, kirss ja iseäranis pähklitoonid. Paneele saab kasutada ühtlasi ka raamaturiiuli või näiteks peegli- või televiisorialusena, samuti saab nende abil visuaalselt ?ära peita? kappe ja moodustada ühtset tervikut. Kui korteris on lapsed või kui tegeletakse näiteks muusikaga, oleks praktiline seinad katta akustiliste plaatidega.

Väga huvitava ja omapärase tulemuse saab, kui katta nii seinad, põrand kui ka lagi ühe ja sama materjali, näiteks parketiga.

Samuti võiks seinu katta puitkiudplaadi Troldtektiga. Uudset ja vastupidavat tehnoloogiat kasutades võib puitkiudplaadile trükkida pilte ja motiive. Pildivalikul võib inspiratsiooni ammutada nii olemasolevast pildivalikust kui ka tellida oma pilte. Puitkiudplaadi üheks suureks eeliseks on see, et ta on naturaalsest materjalist ?hingav? plaat.

Siis soovitaksin ühe võimalusena kasutada kõrgsurvelaminaati, mis on samast materjalist nagu köögi tasapinnad, ja plastikut. Neid on tohutu värvivalik ning hind algab ca 300 kr/m². Laminaadiga võiks katta osa seinast või näiteks lükandukse või siis teha mingi osa seinast valgusega. Tavaliselt oleme harjunud puidu- või kiviimitatsiooniga laminaadiga, kuid tegelikult on erinevaid võimalusi tohutult palju ? roostevaba teras, kuld, kohrutatud vask, naturaalsed toonid jne.

Kindlasti on oluline, et sein ja mööbel omavahel kokku sobiksid.

Eesti inimene ei kasuta neid alternatiive eriti sageli seepärast, et neid on suhteliselt raske kätte saada. Enamasti tuleb neid materjale kusagilt tellida, näiteks sisustussalongide kaudu või siis ka puidutöökodadest, aga viimasel juhul jääb puudu kujunduse osa. Samas on vähemalt 5% ulatuses kujundajatöö vajalik.