• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ekspordikindlustus saab kättesaadavamaks

    Kui mõni aeg tagasi tegeles ekspordigarantiidega sisuliselt ainsana riiklik garanteerija KredEx, siis nüüd on tekkinud krediidikindlustuse vastu huvi ka erafirmadel.
    Kõik kolm maailma suuremat erakindlustajat on Eestis esindatud. Üks faktooringteenuste, teine Leedus asuva kontori kaudu ja kolmas asutas mõni nädal tagasi Tallinnas oma kontori.
    Teenuse vahendamist on alustanud ka esimene maaklerifirma. Kõik see on eksportijatele soodne ning muudab ekspordikindlustuse laiemalt kättesaadavaks.
    Euroopas on ekspordist kindlustatud keskmiselt 20%, Eestis koos faktooringtehingutega hinnanguliselt alla 5%. Kui mõni aeg tagasi oli raske selgitada, miks kindlustus on vajalik, siis viimasel ajal on hakatud sellest aru saama. Ettevõttel on üsna lihtne maksta käibest 0,3-0,6% garantiile, mis tagab kindluse pea kogu käibe laekumisele.
    Eriti juhul, kui ettevõttel on vaid mõni suuremahuline ostja, võib nõuete laekumata jäämine tähendada lisaks ostja kaotusele tõsist likviidsuskriisi. Ostja kadumisel väheneb ettevõtte tegevusmaht, ekspordigarantii puudumisel kaotatakse lisaks ka hulga kreeditoride ja aktsionäride raha. Seda saab vältida. Üha rohkem ettevõtteid on otsustanud kindlustada kõik eksporditehingud.
    Riiklik tegevus tagab suurema sõltumatuse kriisidest. Kasumile suunatud eraturg pigem jätab riskimata, kui riskib üldisemate eesmärkide nimel rahakaotusega.
    Riiklikult tagatud garantiiskeemide peamine eesmärk on ekspordi edendamine. Ühest küljest on oluline aidata väiksematel ettevõtetel kasvada suurtega võrdsetel alustel, teisalt pakkuda ettevõtetele võimalusi maades, kus tegutsemist loetakse liialt riskantseks või pole eraturg valmis pikaajalisi riske võtma.
    Need rollid on ja jäävad riiklike skeemide kanda ning selles mõttes pole KredExi tulevikus midagi ähmast. Maailmas on vähe riike, kus analoogsed skeemid puuduvad, ELi liikmesmaadest pole riiklikku ekspordigaranteerijat vaid Lätis, Leedus, Maltal ja Küprosel.
    On selge, et riik ei tohiks tekitada turul moonutusi ega segada end sinna, kus turg iseseisvalt hakkama saab. Seetõttu pole KredExil põhimõttelisi takistusi garantiide pakkumiseks pikaajaliste projektide finantseerimisel või nn mitteturukõlblike maade, nagu nt Venemaa või Ukraina, krediidiriskide garanteerimisel.
    Küsimus on garantiide pakkumine nn turukõlblike, eelkõige ELi maade suunal. Üldjuhul pakub sealsete riskide katteks ka eraturg piisavat katet ning riiklikku sekkumist ei vajata. Kuna Eestis seni aktiivne turg puudus, siis oli KredExil vastav ajutine luba. Nüüdseks on eraturg aktiviseerumas.
    Küsimuseks jäävad väiksemad eksportijad. Krediidiinfo andmetel oli aastal 2003 Eestis 5514 eksportivat ettevõtet, kellest 72% käive jäi alla 20 miljoni krooni. Kuigi erakindlustajad deklareerivad ametlikult oma huvi mis tahes ostja vastu, puudub tegelikult väikese käibega ettevõtetele mõistliku hinnaga pakkumine.
    Väikesed eksportijad suurtega võrdseks
    Teisalt moodustab nn suurte ettevõtete osa enam kui 80% ekspordikäibest. Seega on ühest küljest hea eksportija just suur eksportija, teisalt on vaja alati kusagilt alustada. Siin peitubki riigi peamine roll: aidata väikestel ettevõtetel kasvada, luues neile suurtega võrdsed võimalused. Eraturg selle eest ei hoolitse.
    Seda on teadvustanud ka Euroopa Komisjon ning teadaolevalt on kavas alates 1. jaanuarist 2006 kehtestada riigiabis väiksema käibega eksportijatele erand. See võimaldab määratleda ka KredExile pikaajaliselt kehtivad reeglid, mille piires tegutseda, ning võimaldab ka ELi suuna garanteerimisel jääda endiselt usaldusväärseks ja stabiilseks partneriks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Hirm kalli jõuluprae ees on pigem vaataja silmades
Hindade tõus on praeguses keskkonnas paratamatus, majandus kasvab ja kasvavad ka sissetulekud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Hindade tõus on praeguses keskkonnas paratamatus, majandus kasvab ja kasvavad ka sissetulekud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Sendipidude nõutuim artist Rahakratt hullutab masse
Eesti üks armastatumaid rahablogijaid Rahakratt avaldas nipid, kuidas palka juurde norida, pangaonudelt laenuintressi alla tingida ja rotina vetsu minnes sealt miljonärina väljuda.
Eesti üks armastatumaid rahablogijaid Rahakratt avaldas nipid, kuidas palka juurde norida, pangaonudelt laenuintressi alla tingida ja rotina vetsu minnes sealt miljonärina väljuda.
USA sätib plaani, et takistada Venemaa sissetungi Ukrainasse
Ameerika Ühendriikide president Joe Biden valmistab ette samme, et Vladimir Putini juhitaval Venemaal oleks raske hõivata Ukraina, vahendab Reuters.
Ameerika Ühendriikide president Joe Biden valmistab ette samme, et Vladimir Putini juhitaval Venemaal oleks raske hõivata Ukraina, vahendab Reuters.
November oli Tallinna lennujaamale oodatust parem
Novembris läbis Tallinna lennujaama 164 126 reisijat. Võrreldes pandeemiaeelse tasemega on nõudlus alates märtsist järk-järgult taastunud, jõudes novembrikuus 68% juurde tavapärasest mahust. Regulaarlendude keskmine täituvus oli novembris 58%, teatas lennujaam.
Novembris läbis Tallinna lennujaama 164 126 reisijat. Võrreldes pandeemiaeelse tasemega on nõudlus alates märtsist järk-järgult taastunud, jõudes novembrikuus 68% juurde tavapärasest mahust. Regulaarlendude keskmine täituvus oli novembris 58%, teatas lennujaam.