• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Spetsialiseerumine annab konkurentsivõime

    Imeväikese turu tõttu ollakse Eestis spetsialistid korraga kõiges - see on väga üldistatud -, sest muidu lihtsalt Eesti turul läbi ei lööks. Juhtimiskonsultatsioonifirmad peavad pakkuma väga laia ampluaaga teenuseid: kontoritarvetefirma toimetab nädalavahetusel kas või lilled ja tordi kliendile koju ja disainifirma ei tegele ainult kliendi uue toote kujundamisega, vaid teeb ära kogu turundusosakonna too.
    Kuna Eesti oludes ei ole firmadel majanduslikult lihtsalt kasulik spetsialiseeruda, siis teatakse kõigest midagi, aga tihtilugu mitte millestki kõike. Välisfirmadega tehakse küll mõnikord koostööd, kuid suuremate käivete ja kasumite nimel julge hundina välisturge vallutada ei julgeta - seda mitmel põhjusel.
    Paljudel eesti ettevõtjatel ei ole siiani piisavalt eneseusku, et firma välisekspansiooni ette võtta - see on seotud nii endise riigikorra kui ka tänapäevase hariduse puudumisega. Eestis on vähe üle 40aastaseid, kes töötavad erialal, millel nad kõrghariduse omandasid.
    Seda tuleb muuta, sest segipaisatud töötajatega tööturg ei ole efektiivne - riigi või indiviidi poolt haridusele kulutatud aeg ja raha ei too kummalegi oodatud tulemust, kui pärast õppimist muule erialale tööle asutakse (näiteks ärijuhid, kes on hariduselt õpetajad). Lisaks sellele paraneksid ettevõtjate võimalused välisriikides kanna kinnitamiseks: spetsialiseerumine tõstaks Eesti ettevõtjate konkurentsivõimet rahvusvahelistel turgudel. Arenenud riikides on kitsastele erialadele spetsialiseerutud juba aastakümneid ning Eesti ettevõtjad ei lööks välismaal oma üldiste teadmistega äriliselt lihtsalt läbi!
    Kahjuks ei saa nimetatud probleemi hetkega muuta. Alustama peaks hariduse ümberkorraldamisega: juba ülikooli algusaastatel peaks üliõpilastel olema võimalik spetsialiseeruda kitsale alale valitud erialal (just nii nagu doktorid seda kõrgharidust omandades teevad). Kõik Eesti ülikoolid, kolledEid ja kõrgkoolid peaksid tegema koostööd välisinstitutsioonidega, et üliõpilastel tekiks võimalus tutvuda arenenud riikide sarnaste erialade õppeprogrammidega, tööstuste ja töökohtadega. Kõrgkoolid peaksid tegema efektiivsemat koostööd kohalike (ja võimalusel ka välis-) ettevõtjatega: Suurbritannias on selleks post-graduate programme, mille raames värbab tööandja uusi töötajaid otse ülikoolist ning pakub värskelt kõrghariduse omandanud töötajale võimalust tutvuda firmasiseselt eri positsioonide tööga, et uus töötaja saaks firmas endale sobiliku töö leida.
    Loomulikult on Eestis igihaljaks pinnuks silmas väikeste palkade probleem (näiteks õpetajate madal palk), mille tõttu Eestis siiani mitmed kõrghariduse omandanud töötajad oma eriala pärast ülikooli vahetavad ning tulusamatele jahimaadele suunduvad. Selles küsimuses toob muutusi kahjuks vaid aeg - riigiisade ja ettevõtjate suhtumine ning finantsvõimaluste paranemine eri erialade palkades. Ja tähelepanu - spetsialist saab küsida suuremat töötasu, võrreldes mittespetsialiseerunud töötajaga!
    Autor: Eva Frayne
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Meedialiidu juht: ajakirjanduse käibemaks nulli!
Eesti on jäänud Euroopa kõrgeima käibemaksuga riigiks. Valitsusel oleks aeg kehtestada ajakirjandustoodetele ja raamatutele nullmäär, kirjutab Eesti Meediaettevõtete Liidu juhataja Merle Viirmaa-Treifeldt.
Eesti on jäänud Euroopa kõrgeima käibemaksuga riigiks. Valitsusel oleks aeg kehtestada ajakirjandustoodetele ja raamatutele nullmäär, kirjutab Eesti Meediaettevõtete Liidu juhataja Merle Viirmaa-Treifeldt.
Swedbank tõstis Šiauliai Panga aktsia hinnasihti Tõusuruumi nähakse 34%
Swedbanki hinnangul on Šiauliai Panka toetamas tugev taustsüsteem ning tulemuste paranemine, mille tõttu tõsteti ka aktsia hinnasihti. Praeguselt tasemelt nähakse aktsiale 33,7 protsenti tõusuruumi.
Swedbanki hinnangul on Šiauliai Panka toetamas tugev taustsüsteem ning tulemuste paranemine, mille tõttu tõsteti ka aktsia hinnasihti. Praeguselt tasemelt nähakse aktsiale 33,7 protsenti tõusuruumi.
Meediafirmade TOPi võitja Ekspress Meedia: nii tugev taastumine oli meilegi üllatus
Eriolukord kogu maailmas pani inimesed usaldusväärset meediat lugema, 2020. aastal kasvas Ekspress Meedia digitellijate arv 55%, mis on kõigi aegade rekordkasv. 2021. aastal on trend on sama tugev olnud.
Eriolukord kogu maailmas pani inimesed usaldusväärset meediat lugema, 2020. aastal kasvas Ekspress Meedia digitellijate arv 55%, mis on kõigi aegade rekordkasv. 2021. aastal on trend on sama tugev olnud.
Leedu pääses Hiina tollisüsteemi tagasi, aga juba tulid uued mured
Detsembri alguses Hiina tollisüsteemist välja arvatud Leedu pääses eile sinna tagasi, nüüd on aga esile kerkinud uued mured, kirjutab väljaanne 15min.
Detsembri alguses Hiina tollisüsteemist välja arvatud Leedu pääses eile sinna tagasi, nüüd on aga esile kerkinud uued mured, kirjutab väljaanne 15min.