Spetsialiseerumine annab konkurentsivõime

Seda tuleb muuta, sest segipaisatud töötajatega tööturg ei ole efektiivne - riigi või indiviidi poolt haridusele kulutatud aeg ja raha ei too kummalegi oodatud tulemust, kui pärast õppimist muule erialale tööle asutakse (näiteks ärijuhid, kes on hariduselt õpetajad). Lisaks sellele paraneksid ettevõtjate võimalused välisriikides kanna kinnitamiseks: spetsialiseerumine tõstaks Eesti ettevõtjate konkurentsivõimet rahvusvahelistel turgudel. Arenenud riikides on kitsastele erialadele spetsialiseerutud juba aastakümneid ning Eesti ettevõtjad ei lööks välismaal oma üldiste teadmistega äriliselt lihtsalt läbi!

Kahjuks ei saa nimetatud probleemi hetkega muuta. Alustama peaks hariduse ümberkorraldamisega: juba ülikooli algusaastatel peaks üliõpilastel olema võimalik spetsialiseeruda kitsale alale valitud erialal (just nii nagu doktorid seda kõrgharidust omandades teevad). Kõik Eesti ülikoolid, kolledEid ja kõrgkoolid peaksid tegema koostööd välisinstitutsioonidega, et üliõpilastel tekiks võimalus tutvuda arenenud riikide sarnaste erialade õppeprogrammidega, tööstuste ja töökohtadega. Kõrgkoolid peaksid tegema efektiivsemat koostööd kohalike (ja võimalusel ka välis-) ettevõtjatega: Suurbritannias on selleks post-graduate programme, mille raames värbab tööandja uusi töötajaid otse ülikoolist ning pakub värskelt kõrghariduse omandanud töötajale võimalust tutvuda firmasiseselt eri positsioonide tööga, et uus töötaja saaks firmas endale sobiliku töö leida.

Loomulikult on Eestis igihaljaks pinnuks silmas väikeste palkade probleem (näiteks õpetajate madal palk), mille tõttu Eestis siiani mitmed kõrghariduse omandanud töötajad oma eriala pärast ülikooli vahetavad ning tulusamatele jahimaadele suunduvad. Selles küsimuses toob muutusi kahjuks vaid aeg - riigiisade ja ettevõtjate suhtumine ning finantsvõimaluste paranemine eri erialade palkades. Ja tähelepanu - spetsialist saab küsida suuremat töötasu, võrreldes mittespetsialiseerunud töötajaga!

Autor: Eva Frayne