Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Taastuvenergia tootmine 10 korda kasvanud
Euroopa Liiduga liitumine on pannud Eestile kohustuse 2010. aastaks toota vähemalt 5,1% riigi koguenergiast n-ö roheliste vahenditega. Sel aastal jääb taastuvenergia osa 1,3 ja 1,5% vahele.
Eesti suurima, Pakri Tuulepargi juhataja Martin Kruus ütles, et potentsiaali on taastuvenergia tootjatel kindlasti, samas viskas ta kivi riigi kapsaaeda, kes tegevust seaduste ja hinnaga pidurdab. ?Kui täna on Põhivõrkudel lepingud 200 MW võimsuse osas ning seaduses leitakse, et 75 MW on see, mis meil vaja on, siis keeratakse tuksi ju viimase seitsme aasta töö,? ütles Kruus.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Einari Kisel ütles, et Eestis on küllalt huvilisi, kes tahaks taastuvenergiaprojekte turule paisata. Eesti on liiga pisike, et ühe projektiga siin korralik taastuvelektri turuosa saavutada. ?Aga teatavasti on nende toodetava elektritoodangu hind kõrgem kui praegune elektri hind. Kui täna seadusemuudatus taastuvelektri tootjatele stardipaugu annab, siis on 2008. aastaks 2010. aasta plaan 5,1% ka täis. Ja me kõik hakkame selle eest maksma juba 2008. aastal, mitte 2010,? lisas Kisel.
Elektrituruseadus fikseerib piirangu, mille kohaselt saavad taastuvelektri tootjad müüa oma toodangut võrguettevõtjale, kellega nad on ühendatud. Energiat saab müüa mahus, mis ei ületa selle võrguettevõtja võrgukadusid sel ajahetkel. ?See on ka piiranud Põhivõrguga liituvate projektide mahtu,? ütles Kisel.
Elektrituruseaduse muutmise eelnõu kaotab sellise piirangu, kokku ostetakse kõikide taastuvenergia tootjate toodang, välja arvatud tuulikute oma, mille puhul näeb eelnõu ette, et igal kalendriaastal makstakse neile toetust 200 GWh elektri tootmisele.
?Selline säte on seatud kahel põhjusel: ühelt poolt toodangu ebastabiilsuse probleem. Teisalt aga see, et tuulikuid liiga palju ei tekiks ja 5,1% taastuvelektri asemel peaks tarbijad hakkama kinni maksma hoopis 15% taastuvelektrit,? ütles Kisel.
Eesti Energia ostab taastuvenergia tootjatelt elektrit hinnaga 81 senti/kWh.
Kruusi sõnul oleks taastuvenergia ostuhind vastuvõetav, kui see oleks kooskõlas inflatsiooniga. ?Algses energiaseaduses oli kirjas, et taastuvenergia kokkuostuhind peab olema 90% kodutarbija hinnast ehk tänase kodutarbija 1,26kroonise hinna juures oleks taastuvenergia hind 1,1 krooni,? ütles Kruus.
Trükikoda Triip propageerib keskkonnasäästlikku tootmist aastast 2003, mil võttis kasutusele rohelise energia.
Triibu juhataja Juhan Peedimaa ütles, et rohelist energiat hakati toetama, sest Triip toetab rohelist mõtteviisi. ?See on ette nähtud meie keskkonnategevuskavas ning on üks komponent meie ?Rohelise trükise? programmis,? lisas Peedimaa.
Küsimusele, miks paljud ettevõtted taastuvenergiat ei kasuta, vastas Peedimaa, et arvatavasti on takistuseks hind. ?Kuigi meie arvates on keskkonnasõbralikud tooted reeglina õige hinnaga ja keskkonnaga mittearvestavad tooted on odavamad keskkonna arvel,? lisas Peedimaa.
Rahvusvahelise tehnoloogiagrupi ABB Eesti tütarfirma on hetkel Eesti suurim rohelist energiat kasutav ettevõte. ABB ostab Eesti Energialt 120 000 kWh tuulest toodetud rohelist energiat aastas, millest suurema osa kasutab elektrituulikute komponentide tootmiseks.
Rohelise energia kasutajate nimekirjas on veel ka Tarkon, MPDE ja Hansa Maja.