Alusetult makstud vanema lisapuhkuse hüvitise võib tööandja tagasi nõuda

Sarnane olukord tekib siis, kui mõlemad vanemad kasutavad võimalust võtta vastavalt laste vanusele ja hulgale kas kolm või kuus lisapuhkepäeva aastas, kuid ei tea, et selline õigus on ette nähtud vaid ühele vanemale. Tööandja saab puhkusepäevade kasutamisest teise vanema poolt teada siis, kui sotsiaalkindlustusamet keeldub temale hüvitamast töötajale väljamakstud puhkusehüvitist, milleks on 66 krooni päevas miinus maksud.

?Juhul, kui tööandja on hüvitise enda vahenditest vanemale juba välja maksnud, aga pensioniamet riigieelarvest vahendeid ei eralda, on tööandjal õigus see töötajalt tagasi nõuda alusetu rikastumise sätete alusel,? ütles vandeadvokaat Siiri Schneider.

Teiseks võimaluseks on käsitleda puudutud päevi täiendava tasuta lapsepuhkuse päevadena puhkuseseaduse § 31 lg 1 p 1 alusel. Kui üks vanem taotleb täiendavat lapsepuhkust, siis on ta Schneideri sõnul avalduses kohustatud märkima, et tema ega lapse teine vanem ei kasuta täiendavat tasulist lapsepuhkust teise tööandja juures.

Andmeid kontrollib pensioniamet ja kui pensioniamet tuvastab, et lapse üks vanem on kasutanud ära täiendava tasulise lapsepuhkuse päevad ja saanud kätte hüvitise, siis teatatakse sellest tööandjale ja riigieelarve vahendeid vanemale hüvituse väljamaksmiseks ei eraldata. Vanematel ei ole õigust teistkordselt hüvitust nõuda ega saada.

?Kuna töötaja on teinud avalduse täiendava lapsepuhkuse saamiseks ja tööandja on töötajale lapsepuhkuse päevad võimaldanud, ei ole õige puudutud päevi käsitleda töölt põhjuseta puudumisena,? kinnitas Schneider. Sama, 66 krooniga päeva kohta kompenseerib sotsiaalkindlustusamet ka isade 14päevast puhkust ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi.

Tarkvarafirma HireRight juht Kiira Kure ütles, et nemad teavitavad töötajaid ise, sest paljud vanemad, kellel on alla kolmeaastane laps, ei teagi lisapuhkuse võimalusest. Kure varasemas töökohas oli selline praktika, et üks vanem tõi teise töökohast tõendi, et teine oma lisapuhkusepäevi ei kasuta. ?Tasu suurust kuuldes loobuvad paljud töötajad puhkuse kasutamisest,? märkis Kure.

Hansa Liising Eesti personalitöötaja Margit Vakoljuki sõnul kasutavad nende töötajad lapse sünni korral puhkust päris hea meelega ? kes kavandab oma põhipuhkuse lapse sünni ajale, kes võtab kahenädalast lisapuhkust.

Põhjus, miks põhipuhkus lapse sünni aega häälestatakse, on lisapuhkuse hüvitise suuruses, sest seda vanemad arvestavad, ütles Vakoljuki.

Samas on Vakoljuki sõnul paar-kolm isa läinud pärast lapse kuuekuuseks saamist ema asemel lapsehoolduspuhkusele ja üks neist jätkas puhkust ka pärast vanemapalga lõppemist.

Vakoljuki sõnul ei toeta Hansa Liising isade puhkust ega motiveeri seda enam ? varem seda toetati, kuid nüüd asendati isade puhkuse kompenseerimine 10 000kroonise lapse sünnitoetusega.

Hansapanga personaliarvestuse spetsialisti Leiu Kala sõnul teavad nende lapsevanematest töötajad üldjuhul, et lisapuhkusepäevi saab võtta vaid üks vanem. ?Lapse sünni ajal kahenädalast puhkust võtnud isadele on aga vahel tulnud üllatuseks, et tasu antud aja eest nii väike on,? sõnas Kala, märkides, et üldiselt on emad nende tingimustega rohkem kursis kui isad.

Juulis teistkordselt isaks saanud ja oma põhipuhkuse sellele sündmusele ajastanud kaitseväe ohvitser Vahur Parve ütles, et ta tahaks näha inimest, kes pool oma kuupalgast maha viskaks ja 66 krooni eest päevas puhkaks. Samas mõtleb Parve tõsiselt pärast lapse kuuekuuseks saamist mõneks ajaks vanemapalgaga lapsehoolduspuhkusele jäämise peale. Kaitseväelaste pikka puhkust arvestades ei ole talle ka kolm või kuus 66kroonist iga-aastast lisapuhkuse päeva huvi pakkunud. ?Võib-olla neile, kelle puhkus on 28 päeva, annab see midagi juurde,? ütles ta.

Puhkuseseaduse § 30 järgi on isal õigus kasutada 14 kalendripäeva täiendavat lapsepuhkust ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi.

Sama paragrahvi kohaselt antakse emale või isale igal tööaastal täiendavat lapsepuhkust: kolm kalendripäeva, kui tal on üks või kaks alla 14aastast last; kuus kalendripäeva, kui tal on kolm või enam alla 14aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps.

Hüvitamisele kuuluv summa ja selle maksmise kord on reguleeritud valitsuse määrusega, mille järgi hüvitatakse ühe täiendava lapsepuhkuse päeva eest 66 krooni. See määr kehtib ka isa 14päevase puhkuse korral.

Isa võib kasutada täiendavat lapsepuhkust ka lapse esimesel eluaastal, kui ema on kodus lapsehoolduspuhkusel. Täiendavat lapsepuhkust ja hüvitist taotlev isa esitab avalduse ja muud nõutavad dokumendid (nt lapse sünnitunnistuse) oma tööandjale, kes ka puhkusetasu või hüvitise välja maksab. Avalduse esitaja kinnitab oma allkirjaga, et tema ega lapse teine vanem ei kasuta täiendavat lapsepuhkust teise tööandja juures. Seega on lapse isa (või ema) omavastutus küllalt suur.