Alusetult makstud vanema lisapuhkuse hüvitise võib tööandja tagasi nõuda

Sarnane olukord tekib siis, kui mõlemad vanemad kasutavad võimalust võtta vastavalt laste vanusele ja hulgale kas kolm või kuus lisapuhkepäeva aastas, kuid ei tea, et selline õigus on ette nähtud vaid ühele vanemale. Tööandja saab puhkusepäevade kasutamisest teise vanema poolt teada siis, kui sotsiaalkindlustusamet keeldub temale hüvitamast töötajale väljamakstud puhkusehüvitist, milleks on 66 krooni päevas miinus maksud.

?Juhul, kui tööandja on hüvitise enda vahenditest vanemale juba välja maksnud, aga pensioniamet riigieelarvest vahendeid ei eralda, on tööandjal õigus see töötajalt tagasi nõuda alusetu rikastumise sätete alusel,? ütles vandeadvokaat Siiri Schneider.

Teiseks võimaluseks on käsitleda puudutud päevi täiendava tasuta lapsepuhkuse päevadena puhkuseseaduse § 31 lg 1 p 1 alusel. Kui üks vanem taotleb täiendavat lapsepuhkust, siis on ta Schneideri sõnul avalduses kohustatud märkima, et tema ega lapse teine vanem ei kasuta täiendavat tasulist lapsepuhkust teise tööandja juures.

Juulis teistkordselt isaks saanud ja oma põhipuhkuse sellele sündmusele ajastanud kaitseväe ohvitser Vahur Parve ütles, et ta tahaks näha inimest, kes pool oma kuupalgast maha viskaks ja 66 krooni eest päevas puhkaks. Samas mõtleb Parve tõsiselt pärast lapse kuuekuuseks saamist mõneks ajaks vanemapalgaga lapsehoolduspuhkusele jäämise peale. Kaitseväelaste pikka puhkust arvestades ei ole talle ka kolm või kuus 66kroonist iga-aastast lisapuhkuse päeva huvi pakkunud. ?Võib-olla neile, kelle puhkus on 28 päeva, annab see midagi juurde,? ütles ta.

Puhkuseseaduse § 30 järgi on isal õigus kasutada 14 kalendripäeva täiendavat lapsepuhkust ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi.

Sama paragrahvi kohaselt antakse emale või isale igal tööaastal täiendavat lapsepuhkust: kolm kalendripäeva, kui tal on üks või kaks alla 14aastast last; kuus kalendripäeva, kui tal on kolm või enam alla 14aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps.

Hüvitamisele kuuluv summa ja selle maksmise kord on reguleeritud valitsuse määrusega, mille järgi hüvitatakse ühe täiendava lapsepuhkuse päeva eest 66 krooni. See määr kehtib ka isa 14päevase puhkuse korral.

Isa võib kasutada täiendavat lapsepuhkust ka lapse esimesel eluaastal, kui ema on kodus lapsehoolduspuhkusel. Täiendavat lapsepuhkust ja hüvitist taotlev isa esitab avalduse ja muud nõutavad dokumendid (nt lapse sünnitunnistuse) oma tööandjale, kes ka puhkusetasu või hüvitise välja maksab. Avalduse esitaja kinnitab oma allkirjaga, et tema ega lapse teine vanem ei kasuta täiendavat lapsepuhkust teise tööandja juures. Seega on lapse isa (või ema) omavastutus küllalt suur.