Christel Karits • 3. november 2005 kell 22:00

Mardihanest ja santimisest

Kõigepealt tuleb leida turult või poeletilt hani. Vajadusel ta puhastada ja kõrvetada. Kui tegu on külmutatud linnuga, siis eelnevalt sulatada.

Seejärel tuleks hani seest hõõruda soolaga ning täita õunte ja ploomidega. Edasi õmmelda linnu kõhuava kinni, siduda jalad, tiivad ning kael kere vastu.

Siis tõsta hani vähese kuuma veega praepannile ja asetada ahju küpsema.

Enne pruunistumist peaks teda pealt soolaga üle raputama ja määrima hapukoorega. Küpsetamise ajal tuleks lindu kasta korduvalt praeleemega.

Hani küpseb veidi üle kahe tunni.

Soovitav oleks kogu see toiming ette võtta mardipäeval, pärast seda, kui eelmisel õhtul käidud sõpru üllatamas ja neile, nagu viimasel ajal kombeks, näiteks head rahaõnne soovimas.

Sel aastal on kõik justkui iseenesest paika loksunud. Suur Halloweeni buum on märkamatult mööda läinud ja miks mitte siis oma rahva vanad tavad taas au sisse tõsta?

Mulle meenub pilt keskkooliajast. See oli vist vaheaja viimane õhtu, kui peaaegu terve klassiga koolimaja lähedal bussipeatuses kokku saime, kaasas suure ruudulise kohvritäis vanu riideid ja kitarr. Kaltsud ümber vedanud ja maskid pähe maalinud, asusime teele. Väheste õpetajate uksele jäi sel õhtul koputamata. Pärast läksime klassijuhataja juurde saaki üle lugema. Õpetaja oli keetnud suure potitäie seljankat.

Ma ei tea, aga mul on tunne, et üle hulga aja võiks taas halli sügisõhtusse värvi tuua ja mardilaupäeval mõne sõbra uksele tavatus vormis ja väljanägemises koputada. Ja millegipärast usun, et ma ei pea haneks jäämist kartma.

Hetkel kuum