Tellist saab kasutada nii ahjus, seinas kui ka katusel

Ehitusmaterjale on tänapäeval suhteliselt palju ning leida just seda, mis enda kodu jaoks parim, võib olla on üsnagi keeruline.

Arvesse tuleb võtta nii vastupidavust, väljanägemist kui ka hinda.

Üheks turvaliseks valikuks on keraamilise tellise kasutamine. Tellis on üks iidsemaid inimloodud kivimaterjale, mis on loodusliku kivi kõrval vastu pidanud aastasadu ja -tuhandeid.

Esialgu kasutatigi telliseid just seal, kus loodusliku kivi kättesaadavus oli piiratud, hiljem aga laienes kasutus just materjali kauniduse tõttu.

Tänapäeva ehitustööstuses kasutatakse tellist peamiselt kolmes valdkonnas, milleks on kolded, fassaadid ja katusekatted. Samuti kasutatakse telliseid ehitiste kandvate konstruktsioonide rajamisel.

?Tellis on väga tänuväärne materjal, sest annab kasutajale ja arhitektile lõpmatult võimalusi omanäolisteks lahendusteks ning rikkalikuks vormikeeleks. Müüritud fassaaditelliste populaarsus on viimastel aastatel pidevalt kasvanud ning selleks on omad põhjused,? räägib Wienerberger AS turundusdirektor Eero Kotli.

?Fassaadimaterjalina on tellise plussiks tema unikaalne välimus, kuid samas ka tellise põlisus ning säästlikkus. Meie kliimas on oluline ka see, et tellis on ilmastikukindel, kannatades nii talviseid pakaseid, suvekuumust ja isegi tuld. Kuna tegemist on kivimaterjaliga, siis ei pesitse selle pinna all seened ega kahjurid,? lisab Kotli.

Tellisfassaad on soojust salvestava omadusega ? talvisel kütteperioodil soojendab päike maja fassaadi, salvestades soojuse tellistesse ning vähendades seeläbi sise- ning välistemperatuuride vahet. Telliselamu kõrge väärtuse loovadki suurepärane elamiskliima, looduslikkus ja keskkonnasõbralikkus.

Kui krohvitud või värvitud fassaad vajab 5?7 aasta tagant värskendamist, siis korralikult laotud tellismüür kulukat hooldust ei vaja. Laotud tellisseina ilu säilib aastakümneid ning lõppkokkuvõttes osutub ka hinnalt soodsamaks. Aastatega tekib tellisseinale stiilselt arhailine hõng, mis muudab selle veelgi väärikamaks.

Katusetellised ehk keraamilised katusekivid on samuti aastatuhandeid vana ehitusmaterjal, mis on kaitsnud ehitisi muutuvate ilmastikuolude eest ning olnud ajalooliselt oluline materjal tulekahjude leviku piiramisel linnades.

Tänapäeval garanteerib katusetelliste kasutamine ka mugava elukeskkonna, tagades hea müraisolatsiooni sademete korral ning massiivsuse tõttu püsides katusel vähese kinnitusega isegi tormituulte puhul.

Samuti ei kaota katusetellis aastatega oma algset väljanägemist, sest välised mõjud, nagu suur temperatuurikõikumine, sademed, õhusaaste, erosioon, korrosioon ja ultraviolettkiirgus, ei muuda oluliselt katusetellise välimust. Peale selle, et telliseid kasutatakse fassaadide ning katuste ehitamisel, on üheks kasutusvõimaluseks ka tulekolded, mida saab tellist kasutades ehitada just oma vajadusi silmas pidades.

?Telliste lai värvi-, pinna- ja mõõtude valik annab igaühele võimaluse luua isikupärane küttekolle, mis vastab hoone sisekujundusele,? leiab Kotli.

Tellistest kolded on head soojuse salvestajad ja ühtlase soojuse jagajad. Massiivsena laotud tulekolle kogub energiat ja ühtlustab soojusbilanssi isegi kütmata. Madala pinnatemperatuuri tõttu annab tellistest tulekolle sooja aeglaselt ja kaua.

Telliskoldes on võimalik saavutada puhta põlemise eelduseks olev kõrge 800? 900 ^(o)C. Kuna puidu põlemisel eralduvad gaasid põlevad lõpuni, on lõõri juhitavate põlemisgaaside temperatuur suhteliselt madal ja tulekolde kasutegur kõrge.

?Telliskorstnad vastavad Euroopa uuematele standarditele nii tuleohutusnõuetes kui ka nõudlikes tahmapõletamiskatsetes. Konkreetse kasuna võib välja tuua kasutusmugavuse, hea sisekliima ja loomuliku energiasäästu, mis väljendub selgelt juba ühe kütteperioodi jooksul,? räägib Kotli.

Koldele järgnev müüritud korsten töötab tõhusa soojakogujana, suurendades veelgi tulekolde kasutegurit. Mitmekordsetes majades töötab telliskorsten hea ?soojajagajana? ülemistele korrustele, suurendades koldest saadava energia paremat kasutamist kogu maja ulatuses.

?Massiivne telliskorsten on võimeline soojusenergiat salvestama ja loovutama moodulkortsnaga võrreldes üle kolme korra enam,? selgitab Kotli.

Euroopas on rohkem kui pooltes uusehitistes seinamaterjaliks kärgtellis, mõned aastakümned tagasi valdav ehitusmaterjal meilgi. Alates sellest aastast on Eestis taas saadaval kärgtellised, mis on mõõtmetelt sarnased laialt levinud väikeplokkidega.

Loodusliku tootena on tellised väga keskkonnasõbralikud ? alates toormaterjali hankimisest kuni toodete valmimiseni pööratakse tähelepanu loodusvarude säästmisele ja keskkonnamõjude vähendamisele.

?Tellis on nagu hea tuhandeid aastaid säilinud geniaalne idee. Tellis kuulub nende suurte inimkonna leiutiste hulka, millel polegi otsest autorit. Seega asub ta ühes reas näiteks ratta ja paberiga. Väärt ideed on püsivad ja nii nagu ratas ja paber, ei ole ka tellis meie kaasaegsest elust kuhugi kadunud ega kadumas,? on Kotli veendunud.

Oleme teostatud ehitustöödes kasutanud materjalina tellist juba aastaid. Peamisteks põhjusteks just fassaaditelliste kasutusel ongi kivi nägusus ning nende suur valik, mis garanteerib hoone ilu ja stiilsuse.

Loomulikult ei saa ka märkimata jätta telliste vastupidavust, mille tulemusena kannatab materjal temperatuurikõikumisi, mis lisab hoonele veelgi turvalisust ning kindlust.

Kivi isoleerivad omadused ja passiivse päikeseenergia säilitamine teeb temast meie kliimasse tõesti hästi sobiva ehitusmaterjali.

Välistööde kõrval oleme kasutanud päris palju telliseid ka siseviimistluses, näiteks taustaseinte puhul.

Kliendid ootavad meilt lahendusi, mis annaks nende uuele kodule soojust ja omapära ning tellised annavad selleks huvitavaid võimalusi.

Majaomanikele on peale isikupärase kodu kindlasti oluline ka see, et väljaminekud kivimaja hooldusele on suhteliselt väiksed.

Autor: Egle Loor