Eesti Pangas välja töötatud seadusemuudatus pikendab kevadel viieks aastaks keskpanga presidendiks valitud Andres Lipstoki ametiaega veel kahe aasta võrra.
Volituste pikendamise kõrval võtab Riigikogus esimesel lugemisel olnud eelnõu Eesti Panga presidendilt samas võimaluse olla ametis kaks perioodi, kirjutab Eesti Päevaleht.
Ettepanekut jätta Lipstok 2012. aastani keskpanga etteotsa ründasid eile Res Publica poliitikud. ?Mulle meenutab see pigem Turkmeenia lahendit, kus seadusega pikendatakse presidendi ametisoleku aega,? arvustas Indrek Raudne.
Ideed kaitsnud Eesti Panga nõukogu liige Liina Tõnisson põhjendas reeglite muutmist nii euroopaliku tava kui ka vajadusega mitte rikkuda presidendi õigustatud ootusi. Lipstok astus Tõnissoni väitel ametisse teadmisega, et teda saab tagasi valida, mistõttu võib tema tööaeg kesta kuni kümme aastat.
Artikkel jätkub pärast reklaami
?Pidasime teist seitsmeaastast perioodi liiga paljuks. See looks olukorra, kus panga presidendile tundub, et koht on tema, mitte tema pole panga jaoks,? lausus Tõnisson. ?Euroopa traditsioonide kohaselt on keskpankade presidendid küll väga austusväärsed isikud, kuid siiski pole nende kohad eluaegsed.?
Ka jääb Lipstok ilma panga nõukogu liikme staatusest. Nõukogu töös saab ta edaspidi osaleda vaid sõnaõigusega.
Eelnõu muudab valitavaks Eesti Panga kolm asepresidenti, piirates nende ühte ametiaega viie aastaga. Põhjalik keskpanga seaduse muutmine tuleneb Eesti üleminekust eurole. Muudatused valmisidki Euroopa Keskpanga näpunäidete alusel. ?Edaspidi meil pole enam Eesti Panka senises mõttes, vaid on Euroopa Liidu keskpanga harukontor,? lausus Janno Reiljan Rahvaliidust. ?Tema funktsioonid muutuvad sisuliselt ja oluliselt.?