Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Naistel ei lase jõukusega silma paista liigne tagasihoidlikkus

    Neid, kes vaid omal käel, enda ärivaistu ja rahaga on rikaste edetabelisse tõusnud, võib kahe käe näppudel üles lugeda. Enamiku 32st moodustavad need, kelle nimele mees lihtsalt on kandnud osa aktsiaid, või siis on nad saanud need tänu lahutusele, pärandusele või kingitusena.
    ?Ilmselt olen mina üks nendest võimukatest naistest, kes ütleb oma mehele, et praegu räägin mina. Võib-olla see on üks saladusi, miks olen nii kaugele jõudnud,? pakub naljatades Äripäeva rikaste TOPi üks väheseid naisi Eve Koppel. Talle kuulub 91% pesumajade ja puhastusteenuste firmast Saarmas, kus töötavad ka tema kaks last ja mees. ?Sa pead olema raudne ja tampima ainult oma rida. Sul peab olema ainult üks eesmärk, ma tahan ja ma suudan,? paljastab ta enda edu valemi. Ta ei usu, et naised jäävad äris meestele alla. ?Paljud lihtsalt istuvad oma mehe seljataga ja mõtlevad, et las mees rabeleb. Muidugi on naisel keerulisem, sest on ka kodu ja lapsed, aga samas pole see takistus,? räägib Koppel ja kinnitab, et tema kodu pole töö tõttu kannatanud. ?Ööpäevas on ju 24 tundi ja kuuest tunnist unest piisab. Mul on kell viis uni läinud, võtaks juba siis koti kätte ja tuleks tööjuurde,? sõnab ta.
    Oma firmaga alustas ta 1991. aastal ning vaid visa tööga on jäänud firma püsima. ?Ei tohi jääda loorberitele puhkama, vaid tuleb ettevõtet pidevalt edasi arendada. ?Kui jääd kükitama vanale kohale ja mõtlema, kui hästi sul läks, siis järgmisel aastal pole sa enam mitte keegi,? sõnab Koppel. ?Aeg läheb edasi, tehnika areneb. Miks ma jooksen ühelt messilt teisele? Ma ei taha olla mingisugune keskpärane. Ma pean olema Baltimaade kõige parem,? lisab ta.
    Mis puudutab soorolle, siis peaks naised eesmärgiks seadma, et öeldakse selle naise mees, mitte rahulduma tiitliga selle mehe naine.
    Klaas- ja alumiiniumfassaade projekteeriva ja paigaldava ettevõtte Windoor sajaprotsendilise omaniku Mailis Lintlomi sõnul on edukaid naisi palju, kuid nad tegutsevad varjus ja pole nii edevad kui mehed. Naisena äri ajada pole aga keeruline. ?See oleneb analüütilisest mõtlemisest. Pole vahet, kas oled mees või naine,? teab ta.
    Selle kohta, miks naisi nii vähe tipus on, arvab Lintlom, et naised tegelevad aladega, kus pole nii suuri riske, nagu näiteks kinnisvara, mis kuulub tihti peresiseselt naistele.
    ?Mehed on riskialtimad, neile kuuluvad aktsiad, osalused äriühingutes,? sõnab Lintlom. Pealegi on naistel, kes lastega koju jäänud, tihti väga raske uuesti tagasi tulla ja nii jääbki mees üksi esiplaanile.
    Et naised pole loomu poolest riskijad, arvab ka ärieliiti tööõigusalaselt nõustav ja omanimelist tööõigusbürood omav Heili Raidvee. ?Kui vaadata pankrotistunud äriühinguid, siis ka seal on ilmselt valdavalt mehed, nagu ka edukate TOPis,? toob ta näite.
    Kogu Eesti ettevõtluskeskkond on kehvake, naistesse suhtutakse aga eelarvamusega, väidab sotsioloog.
    Sotsioloog Iris Pettai sõnul on kogu Eesti ettevõtlusega probleeme, naiste ettevõtlus on aga meie ühiskonnas lausa taunitav nähtus. ?Üldine äriõhkkond on naisettevõtjavaenulik,? tõdeb Pettai. Naistele on sisendatud, et naine ei sobi ettevõtjaks.
    ?Naine ei riski, kardab läbi kukkuda, pole nii ambitsioonikas. Ollakse harjunud, et vaid mees on juht ja teenib raha. Naist ei peeta autoriteediks, arvatakse, et ta on hüsteeriline ja emotsionaalne. Mehed isegi kardavad naise alluvuses töötada,? selgitab Pettai.
    Vastavalt sellele on ettevõtlus jagunenud ka meeste ja naiste aladeks. Naisettevõtjad tegutsevad sotsiaalsematel ja pehmematel aladel: teenindus, koolitus, kaubandus, tervishoid. Ehitus, transiit, uued tehnoloogiad ja tööstus on meeste maa ja naisettevõtjaid kohtab seal aruharva.
    Pealegi alustavad naised valdavalt äri oma rahaga. Pettai toob näiteks viimatise uuringu, kus selgus, et naisettevõtjate peamiseks finantseerijaks on eelkõige tema pere. Iga neljas naine on rajanud ettevõtte pere raha eest. Meestest on seda teinud vaid 3 protsenti.
    Eesti ettevõtlusaktiivsuse koht maailmakaardil on aga tagumiste hulgas ja arenguruumi kõvasti. Näiteks Ameerikas loovad naised kaks korda rohkem firmasid kui mehed. Kui võrrelda Eestit Euroopa keskmisega, siis jääb Eesti meeste aktiivsus firmade loomisel Euroopa Liidu naiste keskmise aktiivsuse tasemele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Tea Danilov: kõrghariduse rahamuret lahendades on unustatud õppelaen
Tudengite jaoks on kõrghariduses süvenemas nõiaring, sest hinnatõus kasvatab järsult elamiskulusid ning nende katmiseks tuleb tööle minna, aga tasuta õppida saab vaid täisajaga. Konkurentsivõimetut õppelaenu tuleks ulatuslikult remontida, kirjutab Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov
Tudengite jaoks on kõrghariduses süvenemas nõiaring, sest hinnatõus kasvatab järsult elamiskulusid ning nende katmiseks tuleb tööle minna, aga tasuta õppida saab vaid täisajaga. Konkurentsivõimetut õppelaenu tuleks ulatuslikult remontida, kirjutab Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov
Tesla ostab Indoneesiast niklitooteid tehase rajamise asemel
USA autotootja Tesla on sõlminud 5 miljardi dollari väärtuses lepinguid akude jaoks vajalike materjalide ostmiseks Indoneesia niklitöötlemisettevõtetelt, ütles CNBC Indoneesiale üks kõrgem kabinetiminister.
USA autotootja Tesla on sõlminud 5 miljardi dollari väärtuses lepinguid akude jaoks vajalike materjalide ostmiseks Indoneesia niklitöötlemisettevõtetelt, ütles CNBC Indoneesiale üks kõrgem kabinetiminister.
Reaalajas börsiinfo
Raadiohitid: ostuidee karuturul ja tippjuhtimise vähem nähtav pool
Äripäeva raadio kuulajatele pakkus sel nädalal enim huvi aktsiaturgudel toimuv, karuturu taustal esile kerkinud ostuidee ja usutlus tippjuhi Tarmo Noopiga.
Äripäeva raadio kuulajatele pakkus sel nädalal enim huvi aktsiaturgudel toimuv, karuturu taustal esile kerkinud ostuidee ja usutlus tippjuhi Tarmo Noopiga.
Väike-Maarja suurim maja leidis ostja
Väike-Maarja valla vanemal Indrek Keskülal oli reedel põhjust rõõmustada, sest läbirääkimised õppekeskuse ostjaga olid edukad ja majale puhutakse varsti uus elu sisse.
Väike-Maarja valla vanemal Indrek Keskülal oli reedel põhjust rõõmustada, sest läbirääkimised õppekeskuse ostjaga olid edukad ja majale puhutakse varsti uus elu sisse.
Vene puidutööstuses tekkis "impordikriis"
Venemaale kehtestatud sanktsioonidest on eksporti keelavatest isegi mõjusamad impordipiirangud. Sealne puidutööstus tunnetab niinimetatud impordikriisi.
Venemaale kehtestatud sanktsioonidest on eksporti keelavatest isegi mõjusamad impordipiirangud. Sealne puidutööstus tunnetab niinimetatud impordikriisi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.