Naistel ei lase jõukusega silma paista liigne tagasihoidlikkus

Neid, kes vaid omal käel, enda ärivaistu ja rahaga on rikaste edetabelisse tõusnud, võib kahe käe näppudel üles lugeda. Enamiku 32st moodustavad need, kelle nimele mees lihtsalt on kandnud osa aktsiaid, või siis on nad saanud need tänu lahutusele, pärandusele või kingitusena.

?Ilmselt olen mina üks nendest võimukatest naistest, kes ütleb oma mehele, et praegu räägin mina. Võib-olla see on üks saladusi, miks olen nii kaugele jõudnud,? pakub naljatades Äripäeva rikaste TOPi üks väheseid naisi Eve Koppel. Talle kuulub 91% pesumajade ja puhastusteenuste firmast Saarmas, kus töötavad ka tema kaks last ja mees. ?Sa pead olema raudne ja tampima ainult oma rida. Sul peab olema ainult üks eesmärk, ma tahan ja ma suudan,? paljastab ta enda edu valemi. Ta ei usu, et naised jäävad äris meestele alla. ?Paljud lihtsalt istuvad oma mehe seljataga ja mõtlevad, et las mees rabeleb. Muidugi on naisel keerulisem, sest on ka kodu ja lapsed, aga samas pole see takistus,? räägib Koppel ja kinnitab, et tema kodu pole töö tõttu kannatanud. ?Ööpäevas on ju 24 tundi ja kuuest tunnist unest piisab. Mul on kell viis uni läinud, võtaks juba siis koti kätte ja tuleks tööjuurde,? sõnab ta.

Oma firmaga alustas ta 1991. aastal ning vaid visa tööga on jäänud firma püsima. ?Ei tohi jääda loorberitele puhkama, vaid tuleb ettevõtet pidevalt edasi arendada. ?Kui jääd kükitama vanale kohale ja mõtlema, kui hästi sul läks, siis järgmisel aastal pole sa enam mitte keegi,? sõnab Koppel. ?Aeg läheb edasi, tehnika areneb. Miks ma jooksen ühelt messilt teisele? Ma ei taha olla mingisugune keskpärane. Ma pean olema Baltimaade kõige parem,? lisab ta.

Mis puudutab soorolle, siis peaks naised eesmärgiks seadma, et öeldakse selle naise mees, mitte rahulduma tiitliga selle mehe naine.

Klaas- ja alumiiniumfassaade projekteeriva ja paigaldava ettevõtte Windoor sajaprotsendilise omaniku Mailis Lintlomi sõnul on edukaid naisi palju, kuid nad tegutsevad varjus ja pole nii edevad kui mehed. Naisena äri ajada pole aga keeruline. ?See oleneb analüütilisest mõtlemisest. Pole vahet, kas oled mees või naine,? teab ta.

Selle kohta, miks naisi nii vähe tipus on, arvab Lintlom, et naised tegelevad aladega, kus pole nii suuri riske, nagu näiteks kinnisvara, mis kuulub tihti peresiseselt naistele.

?Mehed on riskialtimad, neile kuuluvad aktsiad, osalused äriühingutes,? sõnab Lintlom. Pealegi on naistel, kes lastega koju jäänud, tihti väga raske uuesti tagasi tulla ja nii jääbki mees üksi esiplaanile.

Et naised pole loomu poolest riskijad, arvab ka ärieliiti tööõigusalaselt nõustav ja omanimelist tööõigusbürood omav Heili Raidvee. ?Kui vaadata pankrotistunud äriühinguid, siis ka seal on ilmselt valdavalt mehed, nagu ka edukate TOPis,? toob ta näite.

Kogu Eesti ettevõtluskeskkond on kehvake, naistesse suhtutakse aga eelarvamusega, väidab sotsioloog.

Sotsioloog Iris Pettai sõnul on kogu Eesti ettevõtlusega probleeme, naiste ettevõtlus on aga meie ühiskonnas lausa taunitav nähtus. ?Üldine äriõhkkond on naisettevõtjavaenulik,? tõdeb Pettai. Naistele on sisendatud, et naine ei sobi ettevõtjaks.

?Naine ei riski, kardab läbi kukkuda, pole nii ambitsioonikas. Ollakse harjunud, et vaid mees on juht ja teenib raha. Naist ei peeta autoriteediks, arvatakse, et ta on hüsteeriline ja emotsionaalne. Mehed isegi kardavad naise alluvuses töötada,? selgitab Pettai.

Vastavalt sellele on ettevõtlus jagunenud ka meeste ja naiste aladeks. Naisettevõtjad tegutsevad sotsiaalsematel ja pehmematel aladel: teenindus, koolitus, kaubandus, tervishoid. Ehitus, transiit, uued tehnoloogiad ja tööstus on meeste maa ja naisettevõtjaid kohtab seal aruharva.

Pealegi alustavad naised valdavalt äri oma rahaga. Pettai toob näiteks viimatise uuringu, kus selgus, et naisettevõtjate peamiseks finantseerijaks on eelkõige tema pere. Iga neljas naine on rajanud ettevõtte pere raha eest. Meestest on seda teinud vaid 3 protsenti.

Eesti ettevõtlusaktiivsuse koht maailmakaardil on aga tagumiste hulgas ja arenguruumi kõvasti. Näiteks Ameerikas loovad naised kaks korda rohkem firmasid kui mehed. Kui võrrelda Eestit Euroopa keskmisega, siis jääb Eesti meeste aktiivsus firmade loomisel Euroopa Liidu naiste keskmise aktiivsuse tasemele.