Tunnike tallaalust hedonismi

Vaatus 1 ? minu esimene jalamassaa?. ?Hulluks oled läinud,? kostsin sõbrannale, kes teatas, et sünnipäevakingiks mulle on sedakorda jalamassaa?i külastus. Tunni aja pärast. Ja et kõik on kinni pandud ja puha.

Esiteks ma kardan jalatalla alt kõdi. Teiseks. Selliseks asjaks peaks äkki ikka kuidagi valmistuma. Kolmandaks. See kõlab üldse kuidagi imelikult. Lõppude lõpuks pole ju päris ükskõik, millist inimest massaa?ikabinetis oma füüsise kallale tegutsema lubada. Aga nii ta läks.

Tunni möödudes istusime kuulsa Narva kohviku kõrval asuvas Hiina Teemajas, kus kõrval ka massaa?ikabinet. Just nii, nagu Hiinaski kombeks.

Minu võttis ette hiinlasest massöör Yong Xue Hu. Kõrvaltoolil istuva kaaslase eest hoolitses ?local girl ?anna?, nagu Yong Xue teda nimetas. Ette rutates võib öelda, et seesama local girl on tegelikult Hiinaski jalgu tervistavat masseerimist tudeerimas käinud.

Nagu ikka, on uue kogemuse eel meeled iseäranis uudishimule valla. Sooja veega kauss. Algul mässitakse suurde froteerätikusse üks jalg, siis teinegi. Kaks mõnusalt sooja pampu. Yong Xue ja ?anna liigutused käivad peaaegu sünkroonis. ?Kas on liiga kõvasti?? Minule ei ole. ?See on, nagu koristaks maja ? esimene kord on ikka kõige rohkem segamini,? selgitab Yong Xue. ?Alguses tasubki käia umbes seitse kuni kümme korda, hiljem võib ka harvemini. ?

Uskumatu põhjalikkusega vajutatakse läbi iga punkt ja kaar. Massaa?iks varutud tund lendab paraku kiiremini, kui kartagi oskame. Viimased vajutused, lõdvestused, veel kord kuumad käterätid ja kahjuks ongi kõik. Pärast massaa?i ei tundu kaaslase kõrge kontsaga jalavarjud küll just mugavate kuldkingakestena. Ohkan seepeale kergendatult, et suvine plätude usk mind tol päeval hästi teenis....

Vaatus 2 ? teisel katsel. Teisel katsel on tunne juba julgem. Mida hullemini akna taga sügisvihma ladistab, seda suurema boonusena eelseisev tunnike tundub. Fotograaf Raul sätib end valmis, endal pisut kahtlustav nägu peas ? tundmatu asi ikkagi. Mina olen julgust juurde saanud ning aga proovin Yong Xuelt teavet pinnida.

Saab selgeks, et igale organile vastab jalatalla all punkt. Küünitan ka seinal rippuvaid tähtsaid tabeleid piiluma, kus seesama jutt jalatalla pildil lausa papile ja värviliseks joonistatud ? süda, maks, neerud...

?Mõnikord on mõni koht talla all liiga pinges. Mõnikord liiga sõlmeline või vastupidi, väga pehme,? arutleb Yong Xue. ?Saab aru, kui kuskil on tervisehäda.? Zanna kinnitusel ongi pinge eestimaises sügises ootamatult kerge tulema: ?Pime. Tööstress. Valed asendid. Keha pole tasakaalus. Külmetamine hiilib kergemalt ligi.?

Harjumuslik eestlaslik-inglaslik murejutt halvast ilmast ja novembripiinadest saab ühtäkki hoopis ootamatu pöörde, kui Yong Xue ka eestlaste toitumises häid külgi leiab. ?Palju kolesterooli, seda küll. Aga kaltsiumiga on siin lood hoopis paremad kui Hiinas...?

Tjah. Aga tunnetuslik täppisteadus talla all saab otsa. Veel tassike hiina teed ja astun taas sügisvihma. Fotograaf Raul nendib nelja silma all, et paarisajakroonine väljaminek oli õigupoolest õigustatud. ?Muidu sõidad vahel 200 krooni eest taksoga ? parem siis juba tund aega jalamassaa?i ja jalutuskäik... Teeb sama välja,? muigab ta.