Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Keskkonnanõuded kergitavad veotehnika hindasid kümnendiku võrra

    Alates sellest aastast kehtivad Euroopa Liidu riikides Euro 4 nõuded ning 2008. aastast Euro 5 nõuded. ­Euro 4 nõuab lämmastikoksiidi vähendamist kolm ning tahmasuse vähendamist üle kolme korra.
    Klassikaliste mehaaniliste meetmetega pole võimalik eelpool mainitud ettekirjutisi täita. Et antud tingimusi täita, on veokite tootjad valinud kaks erinevat teed. Kui Volvo, Iveco, DAF ja Renault kasutavad valikulist katalüütilist reguleerimist (Selective Catalytic Reduction ? SCR), siis Scania ja MAN eelistavad valdavalt nn tahma filtreerimise meetodit.
    Skuba Grupp OÜ müügijuht Marek Mägi sõnul tähendab kogu eelnev jutt seda, et veokite hinnad tõusevad. Tema sõnul maksab Euro 4 nõuetele vastavusse viidud veok eelkäijast ligemale 80 000 krooni rohkem, sõltumata sellest, millist tehnoloogiat keskkonna nõuetele vastavusse viimiseks kasutatud on.
    ?Mis puudutab aga kütuse tarbimist, siis katalüütilise reguleerimise meetodi puhul suureneb see orienteeruvalt 5%, kuid tahma filtreerimise puhul on see jäänud samale tasemele, võrreldes Euro 3 nõuetega,? selgitas Mägi.
    Scania Eesti ASi turundusjuhi Alar Präämi sõnul on põhiküsimus selles, kas kasutada lisaaineid mootori heitgaaside vähendamiseks selleks, et saavutada nõuetele vastavus, või mitte.
    ?Lisaaine kasutamine võimaldab mõningal määral vähendada kütusekulu, kuid selle turg on väljaarenemata, mistõttu selle saadavus on raskendatud.
    Samuti puudub tootel stabiilne turuhind. Oluline on ikka vaadata mootori kütusekulu ja lisaaine tarbimise kulu koos,? sõnas Prääm.
    Silberauto ASi turundus- ja klienditeenindusosakonna juhataja Helena Hyldahli sõnul ei mõjuta uued nõuded mitte ainult veokite hindu, vaid ka tõstukite ja teiste ehitusmasinate maksumust.
    ?Täpset suurust, kui palju eritehnika kallimaks võiks minna, ei oska öelda, kuna üldjuhul ei asendata mitte ainult mootorit vaid tullakse turule täiesti uute mudelite või mudeli seeriatega. Kuna normide täitmine on võimalik ainult tänu mootorite elektroonilisele juhtimisele, siis sellest johtuvalt kallinevad ka masinad,? selgitas Laadur OÜ tegevdirektor Fred Märtsoo.
    Skuba Grupp OÜ müügijuht Marek Mägi ei näe probleemi, kui klient peaks veel ostma Euro 3 nõuetele vastava veoki.
    ?Kui lähtuda sellest, et teemaksu vahe Euro 3 ja Euro 4 võrdluses on Saksamaal kõigest kaks eurosenti kilomeeter, tasuks Euro 4 investeering end ära juhul, kui Saksamaa teedel tuleb sõita vähemalt 360 000 kilomeetrit.?
    Silberauto ASi turundus- ja klienditeeninduse osakonna juhataja Helena Hyldahli sõnul eelistavad rahvusvahelisi vedusid tegevad firmad neil enamasti juba Euro 5 nõuetele vastavaid veokeid.
    Hinnavahe Euro 4 autoga on 24 000 krooni. Kohalikuks tarbeks eelistatakse tema sõnul valdavalt ikkagi Euro 3 nõuetele vastavaid veokeid.
    Mägi sõnul hakkab Renault Euro 4 vastavat veokit tootma alates 2006. aasta aprillist.
    Uutest nõuetest veokite keskkonnasõbralikumaks muutmisest oleme teadlikud. Vastavalt Eesti ja Euroopa Liidu nõuetele oleme teinud oma investeeringud. Üritame oma veoparki hoida võimalikult uuena, viimati ostsime juurde eelmisel aastal 18 uut Scania veokit.
    Masinate tehnilise kvaliteedi tõstmine veoteenuse hindadele mõju ei avalda, kuigi pikaajalises perspektiivis sellist võimalust siiski välistada ei saa. Samuti ei avalda uued nõuded mõju transporditurule, kuna veokid kallinevad ühtmoodi kõikidele teenusepakkujatele.
    Väga selle teemaga kursis ei ole. Niipalju oskan öelda, et Euroopa suunal toimuvate vedude hindasid peaks need normid mõjutama.
    Eesti-siseste vedude puhul euronõuded teenuste hindadele tõenäoliselt mõju ei avalda. Kokku on meil, koos kallurmasinatega, ligi nelikümmend veokit.
    Seni oleme küll eelistanud Mercedes-Benzi. Aeg näitab, kas ja kuidas veokihinnad ostukäitumist mõjutama hakkavad.
  • Hetkel kuum
Antropoloog: kus on targa tööstuse targad inimesed?
Tööstuse innovatsioon ei seisa täna tehnoloogilise võimekuse, vaid meeskonna kaasamise taga, kirjutab Rakendusliku Antropoloogia Keskuse üks asutajatest, antropoloog Keiu Telve.
Tööstuse innovatsioon ei seisa täna tehnoloogilise võimekuse, vaid meeskonna kaasamise taga, kirjutab Rakendusliku Antropoloogia Keskuse üks asutajatest, antropoloog Keiu Telve.
Tootjahinnad kahanesid kuuga pisut
Tööstusettevõtete küsitud hinnad on nii sise- kui välisturgudel püsinud ühetaolisel tasemel juba kaheksa kuud, ka impordihinnad on langenud, selgub statistikaameti andmetest.
Tööstusettevõtete küsitud hinnad on nii sise- kui välisturgudel püsinud ühetaolisel tasemel juba kaheksa kuud, ka impordihinnad on langenud, selgub statistikaameti andmetest.
Goldman Sachs langetas nafta hinna prognoosi
Tipp-pank Goldman Sachs langetas nafta hinna prognoosi nii selleks kui järgmiseks aastaks, vahendab Bloomberg.
Tipp-pank Goldman Sachs langetas nafta hinna prognoosi nii selleks kui järgmiseks aastaks, vahendab Bloomberg.
Reaalajas börsiinfo
See, mis on kohalikule turistile tavapärane, paneb välismaalase rahakotiraudu avama
Kuigi loodust on eestlaste ümber igapäevaselt väga palju, on kohalike huvi oma looduses pakutavate turismiteenuste vastu üha kahanev, rääkis Nature Tours Estonia matkajuht Kristina Traks saates „Turismitund“.
Kuigi loodust on eestlaste ümber igapäevaselt väga palju, on kohalike huvi oma looduses pakutavate turismiteenuste vastu üha kahanev, rääkis Nature Tours Estonia matkajuht Kristina Traks saates „Turismitund“.
Hea juht peab tundma järjest enam psühholoogiat
Tehnoloogia ja robotid teevad suure osa kuivast tööst täna inimeste eest ära. Seetõttu muutub ettevõtetes tulemuste juhtimine aasta-aastalt järjest enam inimeste juhtimiseks.
Tehnoloogia ja robotid teevad suure osa kuivast tööst täna inimeste eest ära. Seetõttu muutub ettevõtetes tulemuste juhtimine aasta-aastalt järjest enam inimeste juhtimiseks.
Äripäev Ukrainas: eestlased viivad sinna tööstusi ja tahavad osaleda riigi ülesehitamises
Eelmine kord olid põgenikud, kes liikusid püsivalt ühest kohast teise, nüüd on näha, et emad lastega tulevad Poolast Kiievisse oma meeste juurde, rääkis Ukrainas viibiv Äripäeva ajakirjanik Indrek Lepik.
Eelmine kord olid põgenikud, kes liikusid püsivalt ühest kohast teise, nüüd on näha, et emad lastega tulevad Poolast Kiievisse oma meeste juurde, rääkis Ukrainas viibiv Äripäeva ajakirjanik Indrek Lepik.
Raadiohommikus: näpunäited, kuidas võita investori süda (ja raha)
Äripäeva raadio teisipäevane hommik toob kuulajateni nõuandeid, kuidas pääseda ligi investori rahakotile, aga ka Eesti šokolaadimeistri edusammud Aasias ja Venemaa-Hiina suhete viimase seisu.
Äripäeva raadio teisipäevane hommik toob kuulajateni nõuandeid, kuidas pääseda ligi investori rahakotile, aga ka Eesti šokolaadimeistri edusammud Aasias ja Venemaa-Hiina suhete viimase seisu.
Eesti väike šokolaaditootja ekspordib Jaapanisse
Mahedaid tooršokolaade ja šokolaadikreeme tootev Roosiku šokolaadivabrik on väike pereettevõte Võrumaalt, kelle kaup jõuab ka Jaapani turule,
Mahedaid tooršokolaade ja šokolaadikreeme tootev Roosiku šokolaadivabrik on väike pereettevõte Võrumaalt, kelle kaup jõuab ka Jaapani turule,

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.