Sylvesteri endised omanikud saevad Valgevenes okaspuupalki

Okaspuu saeveski Vitsebskaja Lesopilka rajamine läks eestlastele maksma 94 miljonit krooni, firmas töötab 150 inimest. Tänavu ehk esimesel täistööaastal toodab peenpalgi saeveski 40 000 kuupmeetrit saematerjali, mis tarnitakse edasi Euroopasse ja Baltimaadesse.

Saeveski maksimaalvõimsuseks teises etapis on kavandatud 200 000 kuupmeetrit saetoodangut aastas.

Sylvesteri meeste oma pole Valgevenes ainus eestlaste saetööstus. Lisaks Vitsebskaja Lesopilkale saeb Vitsebski oblastis oksavaba männipalki AS Memphis ja Minski oblastis saeb kasepalki OÜ Estobir.

Vitsebskaja Lesopilka omanikfirma on kaks aastat tagasi moodustatud AS Woodbakers. Woodbakersi asutajateks on mitu endist Sylvesteri grupi tuntud tippjuhti, kes suunasid Sylvesteri aktsiate müügist saadud raha oma investeerimisfirmade kaudu Valgevene projekti.

Projektis osalevad näiteks Sylvesteri endine kommertsdirektor, praegu ASi Stora Enso Timber nõukogu liige Kaido Jõeleht, ASi Imavere Saeveski peatselt lahkuv juhataja Peedo Pihlak, Sylvesteri endine arendusjuht, praegu Kundasse rajatava tselluloositehase tegevjuht Margus Kohava, Stora Enso Timberi Lätis Launkalnes asuva saeveski endine tegevjuht, praegu spoonitehase OÜ Valmos tegevjuht Heiki Vahermets ja teised.

?Valgevene projektil on potentsiaali, sest nüüdisaegset saeveskit seal pole,? selgitas Margus Kohava. ?Samas, kui arvestada Valgevene teatud ebastabiilsust, on tegu riskiprojektiga.?

Woodbakersi nõukogu liikme, Valgevene projekti konsultandi Runo Ruubeli kinnitusel alustasid nad saeveski rajamist Vitsebski linna lähedal asuvasse endisesse põllumajandustehnika vahelattu täiesti nullist. ?Ettevõtte asutamine Valgevenesse oli juriidiliselt keeruline, samas mingeid kaikaid pole firma tegevusse kunagi loobitud,? lausus Ruubel. ?Eks me oleme ka ise püüdnud olla igati korrektsed.?

Vitsebski saeveskis saeti esimene palk eelmise aasta mais. ?Kuulume juba praeguse tootmismahu poolest Valgevene suuremate saeveskite hulka,? teadis Ruubel. Valgevenes toimetavad tema sõnul valdavalt kohalike metsamajandite saekaatrid.

Ruubel lisas, et tasapisi hakkab Valgevenesse tekkima nüüdisaegset saetööstust. Näiteks tegutsevad seal lätlased ja kohe on tulemas inglased. Ruubel vastutab Valgevene projektis toorme varumise eest. Iga kuu viibib ta Valgevenes paar nädalat. ?Kogu mets Valgevenes on riigi omand ja isegi kännuraha eest pole seal võimalik metsamaad osta,? selgitas Ruubel. ?Saame palki tänu sellele, et kuulume riiklikkusse metsanduskontserni, mis varustab oma liikmeid toormega.?

Kogu Valgevene saeveski projektil hoiab silma peal Woodbakersi tegevjuht Mart Nilson. Vitsebskaja Lesopilka igapäevast tootmistööd juhib valgevenelane.

Jõgeva metsa- ja puidufirma AS Memphis asutas ligi kolm aastat tagasi Vitsebski oblastis Verhnedvinski linnas tütarfirma IP Memphis Plus, mis saeb oksavaba männipalki.

?Eestis on oksavaba tooret suhteliselt raske hankida,? põhjendas Memphise juhatuse liige ja üks omanik Taavi Kookmaa tegutsemist seal. Pealegi on Valgevenes oksavaba toore tema sõnul ligi kaks korda odavam kui Eestis. Memphise tütarettevõttes Valgevenes töötab 25 inimest. Aastas toodab Verhnedvinski saeveski kuni 10 000 m³ saetoodangut. Kookmaa sõnul toovad nad toodangu Eestisse. ?Meie koostööpartner, Raplamaa firma Vir-Var Kauba OÜ toodab sellest ukse- ja aknatoorikuid, mis eksporditakse Soome,? lisas ta.

nKolm aastat Minski oblastis kasepalki saagiv OÜ Estobir oli kõrge tollimaksu tõttu sunnitud Valgevenes tootmismahtu vähendama ja töötajaid koondama.

?Meid, kasepalgist servamata saematerjali tootvat firmat, on Valgevene kõrge tollimaks eriti rängalt puudutanud,? kurtis Eesti ühe suurema kasetöötleja, Kehtnas asuva Estobiri juhataja Reimi Loel. ?Okaspuu saeveskid toodavad servatud saematerjali ja neid puudutab hinnatõus vähem.?

Loeli andmeil kehtestas Valgevene tänavu veebruaris servamata saematerjali tihumeetrile 30 euro (469 krooni) suuruse tollimaksu ja servatud saematerjali tihumeetrile 8 euro (125 krooni) suuruse tollimaksu.

?Oleme tootmismahtusid Valgevene tütarettevõttes tagasi tõmmanud, sest kõrge tollimaks sööb kasumi ära,? rääkis Loel. ?Kui enne töötas meie Valgevene ettevõttes 40 inimest, siis praegu poole vähem.? Samas kinnitas Loel, et tootmisest Valgevenes nad täielikult loobuda ei kavatse.

Puidusektor on Valgevenes kahtlemata perspektiivne, kuid otseinvesteeringud sinna on seotud keskmisest kõrgema riskiga. Tegu on sügavalt reformimata nõukogudemaaga, kus äritegevuse edukuse eelduseks on sujuv läbisaamine võimudega, kes armastavad kõike suunata. Samas, kuigi riik kontrollib tugevalt majandust, on Valgevene tööjõud haritud ja elatustase kõrgem kui näiteks Ukrainas. Valgevene makromajanduslik olukord on üsna hea, kuid majandus toetub vananevale tööstusele, lõdvale rahapoliitikale ning kaudsetele subsiidiumidele, mis pole perspektiivis jätkusuutlik. Valgevene edasine käekäik sõltub suuresti Venemaast, kuhu läheb pool riigi ekspordist. Ühisraha käibeletulek aitaks vähendada valuutariski, samas on integratsioon Venemaa ja Valgevene vahel toppamas.