Sylvesteri endised omanikud saevad Valgevenes okaspuupalki

Okaspuu saeveski Vitsebskaja Lesopilka rajamine läks eestlastele maksma 94 miljonit krooni, firmas töötab 150 inimest. Tänavu ehk esimesel täistööaastal toodab peenpalgi saeveski 40 000 kuupmeetrit saematerjali, mis tarnitakse edasi Euroopasse ja Baltimaadesse.

Saeveski maksimaalvõimsuseks teises etapis on kavandatud 200 000 kuupmeetrit saetoodangut aastas.

Sylvesteri meeste oma pole Valgevenes ainus eestlaste saetööstus. Lisaks Vitsebskaja Lesopilkale saeb Vitsebski oblastis oksavaba männipalki AS Memphis ja Minski oblastis saeb kasepalki OÜ Estobir.

?Eestis on oksavaba tooret suhteliselt raske hankida,? põhjendas Memphise juhatuse liige ja üks omanik Taavi Kookmaa tegutsemist seal. Pealegi on Valgevenes oksavaba toore tema sõnul ligi kaks korda odavam kui Eestis. Memphise tütarettevõttes Valgevenes töötab 25 inimest. Aastas toodab Verhnedvinski saeveski kuni 10 000 m³ saetoodangut. Kookmaa sõnul toovad nad toodangu Eestisse. ?Meie koostööpartner, Raplamaa firma Vir-Var Kauba OÜ toodab sellest ukse- ja aknatoorikuid, mis eksporditakse Soome,? lisas ta.

nKolm aastat Minski oblastis kasepalki saagiv OÜ Estobir oli kõrge tollimaksu tõttu sunnitud Valgevenes tootmismahtu vähendama ja töötajaid koondama.

?Meid, kasepalgist servamata saematerjali tootvat firmat, on Valgevene kõrge tollimaks eriti rängalt puudutanud,? kurtis Eesti ühe suurema kasetöötleja, Kehtnas asuva Estobiri juhataja Reimi Loel. ?Okaspuu saeveskid toodavad servatud saematerjali ja neid puudutab hinnatõus vähem.?

Loeli andmeil kehtestas Valgevene tänavu veebruaris servamata saematerjali tihumeetrile 30 euro (469 krooni) suuruse tollimaksu ja servatud saematerjali tihumeetrile 8 euro (125 krooni) suuruse tollimaksu.

?Oleme tootmismahtusid Valgevene tütarettevõttes tagasi tõmmanud, sest kõrge tollimaks sööb kasumi ära,? rääkis Loel. ?Kui enne töötas meie Valgevene ettevõttes 40 inimest, siis praegu poole vähem.? Samas kinnitas Loel, et tootmisest Valgevenes nad täielikult loobuda ei kavatse.

Puidusektor on Valgevenes kahtlemata perspektiivne, kuid otseinvesteeringud sinna on seotud keskmisest kõrgema riskiga. Tegu on sügavalt reformimata nõukogudemaaga, kus äritegevuse edukuse eelduseks on sujuv läbisaamine võimudega, kes armastavad kõike suunata. Samas, kuigi riik kontrollib tugevalt majandust, on Valgevene tööjõud haritud ja elatustase kõrgem kui näiteks Ukrainas. Valgevene makromajanduslik olukord on üsna hea, kuid majandus toetub vananevale tööstusele, lõdvale rahapoliitikale ning kaudsetele subsiidiumidele, mis pole perspektiivis jätkusuutlik. Valgevene edasine käekäik sõltub suuresti Venemaast, kuhu läheb pool riigi ekspordist. Ühisraha käibeletulek aitaks vähendada valuutariski, samas on integratsioon Venemaa ja Valgevene vahel toppamas.