Väiksemate maakondade juhid protestivad regionaalministri soovi vastu jagada maavalitsuste eelarve ümber elanike arvu järgi
Maavalitsuste rahahäda tõusis päevakorda juba mitu nädalat tagasi, kui viisteist maavanemat kirjutas valitsusele protestikirja, nõudes oma eelarvete kasvatamist nelja protsendi võrra, kirjutab Postimees. Maavanemate sõnum oli see, et lisarahata ei saa maavalitsused oma tööga enam hakkama. Palgad on külmutatud, remondiraha napib ja infotehnoloogilised lahendused vananevad.
Rahandusminister Aivar Sõerd soostus seepeale väikese rahasüstiga. Küsitud 6,3 miljoni krooni asemel said riigi huve esindavad maavalitsused juurde 2,9 miljonit.
Pärast esimest rahasüsti puhkes aga uus konflikt. Õunapuu tahab läbi suruda raha jagamise uue korra, millega maavalitsuste eelarve sõltuks maakonna elanike arvust. Võidavad suuremad ja kaotavad väiksemad maavalitsused. Elanike arvu poolest erinevad maakonnad mitu korda. Hõredalt asustatud Hiiumaal elab näiteks 11 000 inimest, Harjumaal ilma Tallinnata aga enam kui 120 000.
Artikkel jätkub pärast reklaami
«Eesti riik on väike ja mitmetasandiliselt ei saa juhtida. Kohaliku omavalitsuse ja maavalitsuse roll vajab kindlaks määramist,» märkis siseminister, keskerakondlane Kalle Laanet. «Ükski maavalitsuse hoone ei ole kokku kukkumas, aga kui vaatame päästetöötajate töötingimusi, siis need ei ole võrreldavad. Kõik riigiasutused hoiavad kulusid kokku, seda peaks tegema ka maavalitsused.»
Enne järgmisi riigikogu valimisi ei ole aga oodata, et valitsus reformiks maavalitsuste volitusi.