Töötaja tausta uurides tuleb lähtuda eetikast

Ka Talleggi personalijuht Riina Rohelaan tunnistab, et Eestis ei ole kirjalikud soovitused levinud, kuigi mujal maailmas kasutatakse neid palju. ?Tavaliselt võib kindel olla, et nende kaudu kuuleb vaid positiivset ja seetõttu ühekülgset infot, sest keegi ei hakka ju küsima soovitust juhilt, kellega on tüliga lahku mindud.?

Kui kandidaadi CV-s olevad soovitajad on tundmatud või need puuduvad, on Raudsepp ise otsinud hinnangu andjaid.

?Juhul kui tööotsija on palunud konfidentsiaalsust, sest töötab töökohal, kus ei soovi, et tema kandideerimisest teada saadakse, siis ma loomulikult tema ülemusega rääkida ei saa. Siis on oluline, et info kandideerimisest ei lekiks välja. Aga tavaliselt on vähemalt juhi kohale pürgijal CV-s rohkem kui üks töökoht ja eelmiste tööandjatega saab vabamalt rääkida.?

?See, mida uuritakse, on igaühe eetika küsimus. Mina küsin tavaliselt saavutusi ja kordaminekuid, nii tööalaseid kui ka isiklikke. Näiteks huvitavad mind ka hobid, õpingud, ühiskondlik tegevus ja pere. Mida kattuvam on taustainfol saadud jutt inimese enda räägituga, seda usaldusväärsem see on,? arvab Raudsepp.

Just isikuandmete konfidentsiaalsusnõude tõttu kasutab Talleggi personalijuht Riina Rohelaan taustauuringul pigem avalikke andmebaase. ?Internetis on vähegi tegusa inimese kohta üsna palju infot. Sisestades otsingusse nime, tulevad sealt välja nii täitevmenetlused kui ka karistused. See on aga täiesti avalik informatsioon.?

Ka Raudsepa arvates tuleb just materiaalsete väärtustega töötavaid inimesi hoolikalt kontrollida. ?Ka tuleks leida infot pereliikmete ja sõprade kohta. Töötaja pereliige võib olla narkomaan või kasiinosõltlane ja kasutada teda veenmise või ka ähvarduste survel raha väljapetmisel. Meil oli sarnane juhus kassiiriga ja seda oli kahjuks raske ennetada, sest eeldas tähelepanemist, kellega töötaja suhtleb.?

Õiguskantsleri nõuniku Ave Henbergi sõnul puudub Eestis seaduslik regulatsioon, mis lubaks tööandjal küsida kolmandatelt isikutelt, sh endistelt tööandjatelt andmeid töötaja kohta. Samuti puudub seadus, mis lubaks töölesoovija endistel tööandjatel ja kolleegidel uuele tööandjale andmeid edastada.

?Ainuke võimalus saada Eesti kehtiva õiguse kohaselt võimaliku tulevase töötaja kohta kolmandatelt isikutelt teavet on küsida selliste päringute tegemiseks isiku nõusolekut,? soovitab ta juhtidel selle mure lahendamiseks oma kavatsusest lihtsalt kandidaati teavitada.