Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Moosiuuring asub võitlusesse trahviga
Ministeeriumi pressiesindaja Liina Lepiku sõnul oli see vaid juhus, et konjunktuuriinstituudi läbiviidud uuringut tutvustav pressikonverents toimus päeval, mil pidi olema ära hävitatud kogu üleliigne suhkruvaru, mis enne liitumist kokku oli ahnitsetud. Kaks nädalat tagasi kinnitas maksu- ja tolliamet, et tõenäosus, et hävitama ei hakata, on üsna suur.
Põllumajandusministeeriumi kantsler Ruve Schank tunnistab, et uuringuga on tõesti hiljaks jäädud. Suhkrutrahvi suurus on otsustatud ja praegu lihtsalt vaieldakse selle üle kohtus.
Miks siis varem eestlaste moosikeetmisharjumuste uuringut ei tehtud, tõestamaks, et siin palju suhkrut moosi sisse pannakse? ?Me ei arvanud, et meid ei usuta,? ütleb Schank.
Nii Schank kui ka põllumajandusminister Ester Tuiksoo vihjavad, et peamist kasu loodetakse saada sellest, et Euroopa Komisjon jälgib meediat ning kui meedia tehtud uuringust räägib, nähakse seal, et eestlased tõesti armastavad kohutavalt moosi keeta. Pressikonverentsilgi pakutakse moosisaia ja piima. Väidetavalt on Tuiksoo moosi ise valmis keetnud.
?Me saame kas või lobitöös kasutada neid andmeid, näiteks välisministeerium saab neid kasutada,? ütleb Tuiksoo. Pisut küll ebakindlalt. ?Kohtuskäimine võtab pika aja, uuring on aluseks, et öelda, et meil hoidiseid valmistatakse ja üleliigne suhkur kasutati hoidiste tegemiseks.?
Tema kõrval istub Pille Liivaauk konjunktuuriinstituudist, kes lisab, et mujal riikides kasutavad suure osa suhkrust ära tööstused. ?Eestis kasutavad suure osa suhkrust ära ikkagi elanikud, mitte firmad tehingute tegemiseks.?
Pressikonverentsi alguses on Tuiksoo rõhutanud, et statistikaameti andmetel oli 2003. aastal 96% ärasöödud moosist valmistatud kodus.
Saamaks teada, kui palju Eestis moositegemiseks suhkrut kasutatakse, saatis konjunktuuriinstituut välja 2000 ankeeti, millest tagasi sai alla 1000. Tagasisaadetud ankeetidest selgub, et viimase kahe aasta jooksul on Eestis moosiks-mahlaks keedetud 30 000 tonni suhkrut, sellest umbes pool tänavu. Moose, kompotte ja mahlu keedeti sel aastal 35 miljonit liitrit. Sellest 21,4 miljonit liitrit moodustasid mahlad, kuhu sisuliselt suhkrut ei lähe.
Seega kiire arvutus näitab, et ühe liitri moosi ja kompoti kohta kulutati tänavu umbes kilo suhkrut. Põllumajandusministeeriumi hinnangul pole aga seegi ilmselt adekvaatne number, kuna pressikonverentsil väidetakse, et suhkrut pannakse Eestis ka mahlade sisse. Argument, et minu ema küll suhkruga õunamahla ei keeda, ei ole ilmselt piisav nende ümberveenmiseks.