Tallinki aktsiaid märkis rekordarv eestlasi

Väga suurele Eesti inimeste huvile viitas juba ka see, et novembris avati ligi 8200 uut väärtpaberikontot. Tavalistel kuudel on see arv kordades väiksem.

Äripäeva küsitletud Tallinki märkinud inimeste eesmärgid aktsiaga on seinast seina.

Pisitütrega lapsehoolduspuhkusel viibiv Riina Tallo-Pärn (31) otsustas seekord esimest korda elus aktsiatega kätt proovida. ?Märkisin Tallinki aktsiaid oma 8aastasele pojale, mõtlesin, mis talle kingitud raha ikka niisama pangakontol seisab,? kommenteeris ta. Summa, mille eest ta märkis, jäi alla 10 000 krooni. Tallo-Pärn ütles, et plaanib esialgu Tallinki aktsiad seisma jätta ja vaadata, kuidas hind liikuma hakkab. ?Kui pojale peaks veel raha kingitama, ostame ehk teisi aktsiaid ka,? lausus ta. Pärnumaa väikelinnas elav poiss on nüüd vist ainuke, kes seal on teinud investeeringu aktsiatesse, sest Tallo-Pärna sõnul oli võimalus avada väärtpaberikonto alaealisele üllatus ka kohaliku panga tellerile.

USAs elanud väliseestlane Helle Maris Kiiss (69) ütles, et märkis Tallinki aktsiaid puhtalt emotsionaalsest aspektist lähtuvalt. ?Nii hea on ju mõelda Tallinki laevale minnes, et olen selle omanik,? naljatledes ta. Ta lisas, et märkis aktsiaid veidi vähema kui 10 000 krooni eest. ?Olen ka Ameerikast aktsiaid ostnud ja tean näitajaid kõrvutades, et Tallinki aktsia märkimishind oli liiga kallis,? kommenteeris ta.

Harjumaal Riisipere läheduses elav Tiit Raamat (53) märkis Tallinki aktsiaid 100 000 krooni eest. Raamat on juba üle kolme aasta end toitnud-katnud vaid edukate aktsiatehingutega.

Seni eksootiliste ja arenevate regioonide aktsiaid ostnud investor Esti Ehatamm (27) otsustas Tallinki aktsiaid märkida 50 000 krooni eest. ?Tegemist on rahaga, mille kasutamine pole kriitiliselt vajalik,? põhjendas ta sammu. Oma tulevase strateegia kohta märkis ta, et jälgib arenguid. ?Kui aktsia tõuseb esimesel päeval kuni 15 protsenti, siis müün nad kohe maha,? ütles ta ning lisas, et kui hind jääb samaks või langeb, siis ta ootab. ?Maksimaalselt on kavas oodata kuni poolteist aastat, selle ajaga peaks aktsia hind 115 kroonini ikka jõudma,? kommenteeris ta.

OÜ Salesforce juhatuse liige Janno-Jako Jaek (23) märkis Tallinkit seepärast, et ootas juba pikka aega selle firma börsiletulekut. ?Tegemist on tuntud ning areneva kodumaise firmaga,? on tema põhjendus. Jaek pani mängu 15 000 krooni. ?Mis seal salata, sai ka seetõttu laenu võetud,? ütles ta.

Kuigi juhtkonna eetiline minevik on küsitav, ei ole see Jaekile probleem. ?Minu meelest on nad supertiim. Konkreetselt Tallinkiga seonduvat vaadates on juhid ülipädevad,? kommenteeris värske aktsionär.

Kokku märkis Tallinki aktsiaid üle 17 000 jaeinvestori. Neist 16 040 Eestist ja 1074 Soomest. Eestis sai Tallinki aktsionäriks üle 1 protsendi inimestest. ?Jaeinvestorite osas planeerisime 8000?10 000 märkijat, tahtsime väga lüüa Eesti Telekomi tulemusi, kus aktsiaid märkis 8196 inimest,? rääkis Suprema ettevõtete finantseerimise osakonna juht Henrik Igasta. Kokku said Eesti väikeinvestorid ligi 5 miljonit Tallinki aktsiat ehk 97% kogu jaeinvestoritele pakutud aktsiatest.

Pakkumishinnaks kujunes 82,5 krooni, mis jäi pakkumisvahemiku 73,5?92 krooni keskele. Kuigi väikeinvestorid said märkida ainult 92kroonist hinda, saavad ka nemad aktsiad kätte nüüd 82,5 krooniga.

?Et hind tuli vahemiku keskele, näitab, et asi õnnestus,? lausus Igasta ning tõi näiteks, et viimasel kolmel-neljal nädalal on paljud Euroopas toimunud IPOd müüdud allapoole pakkumisvahemikku.

IPO kaaskorraldaja, SEB Eesti Ühispanga jaepanganduse divisjoni direktori asetäitja Riho Undi sõnul võib kõige suurema huvi kirjutada selle arvele, et sellist emissiooni, kus kaasatakse kapitali äritegevuseks, ei ole Eestis pikka aega olnud. ?Tänu Hansapanga müügile oli inimestel palju kapitali vabanenud, inimestel olid hästi positiivsed ootused. Turuletulek oli väga õigele ajale positsioneeritud ja see sai ka peamiseks argumendiks kõigile märkijatele,? lausus Unt.

92kroonist märkimishinda arvestades olid jaeinvestorid valmis Tallinki aktsiate eest maksma 1,36 miljardit krooni. Tegelikult said väikeinvestorid aktsiaid umbes kolm korda vähem ehk 419 miljoni krooni eest. Lõviosa, 85% pakutavatest aktsiatest läks institutsionaalsetele investoritele ? fondid, pangad.

?Institutsionaalne nõudlus oli väga korralik,? lausus Igasta. ?Oli selge, et lõplikku hinda ei kujunda mitte Balti või Soome jaeinvestorid või isegi mitte institutsioonid. Lõplik hind kujundati ikkagi Londoni ja USA institutsionaalsete investorite poolt.?

Kui eestlased märkisid Tallinki aktsiaid üldrahvaliku ürituse korras, siis soomlaste suhtumine oli külmem.

Soomes märkis Tallinki aktsiad 1074 inimest, kes said kokku 237 447 aktsiat. ?Eks Tallink on rahvuslik ettevõte ennekõike eestlaste jaoks,? nentis emissiooni üks korraldajatest, Ühispanga jaepanganduse divisjoni direktori asetäitja Riho Unt ning lisas, et Eestiga sarnast huvi ei olnudki võimalik oodata.

Suprema osakonnajuhi Henrik Igasta hinnangul oli Soome huvi kindlasti allapoole ootusi. Tema sõnul sai saatuslikuks mitu faktorit. ?Esiteks avastasid soomlased, et Tallink polegi Soome firma. Teine moment on see, et põhikonkurendid on Soome firmad ning pakkumise tulemusi mõjutasid Soome ajakirjandusse sattunud spekulatsioonid Tallinki laevade reovee teemadel. Lisaks on kauplemiskulud Soome jaeinvestori jaoks veel üsna kõrged ning meie müügikampaania Soomes ei olnud võrreldavgi sellega, mis me Eestis tegime,? põhjendas Igasta.

Meil oli üle kolme korra märkijaid rohkem kui Tallinna Vee puhul, meeletult oli väikseid pakkumisi. Tuli ka selliseid kliente juurde, kes spetsiaalselt Tallinki jaoks konto avasid.

Seda võis eeldada, et pakkumise hind tuleb vahemiku keskele. Nii ta tavaliselt kipub olema.

Hea tava IPOde puhul on selline, et hind määratakse selline, kus need, kes ei saanud antud tasemelt aktsiaid kätte, on nõus natuke kõrgemalt ostma. Ning sellega toetaksid nad hiljem turul aktsia hinda. Esmane eesmärk ongi see, et hind ei kuku märkimishinnast allapoole.

Tundub, et 82,5 krooni tase püsima ei jää. Pigem liigub hind sinna, kus huvi oli ? inimesed olid valmis märkima 92 krooni peal. Ma ei näe ühtegi põhjust, miks peaks hind kukkuma.

Pakkumise hinnaga võib muidu rahule jääda, avaliku pakkumise nõudlus oli ka päris hea. Aga et märkijaid oli üle 16 000, on küll üle ootuste, arvestades seda, et Tallinna Vesi ja Starman said kaks-kolm tuhat märkijat. Ju siis Tallinki kaubamärk on nii kõva või leiti, et kaks emissiooni on sel aastal niivõrd edukad olnud, et kolmandat ei ole võimalik märkimata jätta.