Tallinn teeb rahuaja eelarvet

Olen Tallinna 2006. aasta eelarve kohta öelnud, et see on rahuaja eelarve. Mida see tähendab? Viimastel aastatel on Eestis toimunud ohtrasti valimisi ? nii Brüsseli, Toompea kui ka Ruhnu tasandil. Kahtlustatud on, et see kajastub riigi ja omavalitsuste eelarvetes. Ehk ongi nii.

Nüüd on teistsugune olukord ? kohalikud valimised just toimusid, tuleval aastal ei valita ka parlamenti, vähemalt mitte korraliselt. Seega võib eeldada, et oponendid ei leia Tallinna linnaeelarvest ?kohukesi? ka parima tahtmise juures.

2006. aasta eelarve mahuks on kavandatud 5,4 miljardit krooni. Võrreldes 2005. aastaks kavandatud eelarvega on see 450 miljonit krooni ehk 9% suurem. Eelarve tegevus­tulemiks (jooksvate tulude ja kulude vaheks) on 2006. aastaks kavandatud 234 miljonit krooni, mis on kindlasti üks lähimineviku suuremaid. Kuid sellelgi on põhjus olemas.

Positiivse tegevustulemi hoidmisega tagatakse linna investeerimisvõime. See on oluline kõigi ettevõtjate jaoks, kes viivad ellu Tallinna kavandatud investeeringuid. Aga ka kõigile teistele ettevõtjatele, sest meie investeerimispoliitika mõjutab kogu Eesti ettevõtluskliimat.

Eelmise aasta kavandatud ja täpsustatud eelarve vahel on üks silmatorkav käärikoht. 2004. aasta lõpul planeeriti selle aasta tegevustulem 128 miljoni võrra plusspoolele. 2005. aasta lõpuks libises see 28 miljoni võrra miinuspoolele. Selle 28 miljoni kroonise ?apsu? pärast peame olema eriliselt ettevaatlikud. Tuleva aasta investeeringute maht on 1,059 miljardit krooni, 103 miljonit rohkem kui 2005. aasta kavandatud eelarves. Investeeringud on viimastel aastatel kõikunud 0,5?1,2 miljardi piires. Viimastel valimistevabadel aastatel (2003?2004) on need olnud keskmiselt 850 miljonit krooni.

Sellel aastal sai eelarve ASi Tallinna Vesi aktsiate müügist ligi pool miljardit krooni ühekordset tulu. Järgneval aastal sellist lisatulu ei ole. Tegevustulemi hoidmine pikas perspektiivis positiivsena on linna arengu jätkusuutlikkuse küsimus ning seepärast peab olukorda teraselt jälgima, eriti headel aegadel. Tallinn on üle-eestiliselt suur tellija paljude sektorite jaoks (ainuüksi tööandjana on pealinna linnavalitsus üks võimsamaid Eestis).

Headel aastatel läheb hästi ka linna partneritel. Kui tulevad kehvemad ajad, siis ootab tagasilangus neidki. Kui aga headel aegadel lüüakse kõikuma need põhimõtted, millele Tallinn toetub, on lugu kurb kõigi osapoolte jaoks.

Ettevõtluse arendamine munitsipaaltasandil tähendab pingutusi, mida tehakse ettevõtlusaktiivsuse suurendamiseks, tööhõive parandamiseks ja konkurentsivõime tõstmiseks väikeettevõtluse toetamise kaudu.

Esimeseks töölõiguks on alustavate ettevõtete toetamine. Näiteks stardiabi on sisuliselt tagastamatu finantstoetus põhivahendite soetamiseks. Pakume ka inkubatsiooniteenuseid, mis aitavad alustavaid ettevõtjaid tegevuskoha ja nõustamisega. 2006. aastal alustatakse Lasnamäe ettevõtlusinkubaatori laiendusega, kus 120 ruutmeetrilt kolitakse ligi 600?700ruutmeetrisele pinnale.

Abiks alustavatele ettevõtjatele on ka mitmesugused koolitustoetused, stipendiumid, praktikajuhendaja tasud, abi patentide vormistamisel, toetus uute töökohtade loomiseks ning töötute heakorratöödel rakendamiseks. Ettevõtjate konkurentsivõime tõstmiseks teeb linn koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, peab ettevõtjate infopunkti, korraldab ettevõtluspäevi, teabepäevi ja koolitusi. Kavas on ettevõtlusideede andmebaasi loomine, mille eesmärgiks on selgitada välja ja koondada ühtsesse andmebaasi teadusasutustes, kõrgkoolides ja mujal sündinud ideed või loodud lahendused, millel võib olla äriline potentsiaal.

Ettevõtluse arendamine pole eelarveprioriteetide seas mitte lihtsalt märksõnana, vaid kavandatud sihipäraste tegevustena, milleks on eraldatud ka eelarvevahendid. Kõigi nende programmide kohta saab teavet linna ettevõtlusametist.

Linnavalitsuse kohustuseks on seista hea ka võimalike välisinvesteeringute eest, vastata huvitatud ettevõtjate päringutele ning meelitada rahvusvahelise PRi ning reklaamiga välisettevõtjaid Tallinna.

Kohaliku ettevõtja eeliseks välismaise ees on see, et tema jaoks asub informatsioon siinsamas ning selle hankimine nõuab vaid niipalju ettevõtlikkust ja riskijulgust kui linnavalitsusega kontakti loomine. Töö võimalike välisinvesteerijatega nõuab rohkem jõupingutusi.

Linn ei tegele kõige sellega omakasupüüdmatutel põhjustel. Oleme huvitatud linna kui eluruumi arengust, kus suurem osa tallinlasi oleks hõivatud tööturul ja ettevõtluses ega sõltuks seega oma toimetulekus nii palju linnast ja linnaeelarvest.

Me oleme huvitatud sellest, et Tallinnas tegutsevatel ettevõtjatel läheks hästi ning oleme nõus sellesse investeerima, sest linnale tähendab ettevõtjate edu lisasissetulekuid maksude näol.