Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinki juhtidega saab Eesti juurde kolm börsimiljardäri

    Sel reedel on Tallinki aktsiad esimest päeva börsil. Enn Pandi aktsiate väärtus on 82,5kroonise märkimishinna juures 1,55 miljardit krooni ja Järvelille osaluse väärtus 1,32 miljardit krooni.
    Igasuguste skeemide kasutamise tulemusena sai tänavu augusti lõpus Ühispanga endisest juhist Ain Hanschmidt üks Tallinki suuromanikke. Augusti lõpus asus Hanschmidt ka Tallink Grupi omanikfirma Infortari tegevjuhiks.
    Tallink Grupi juht Enn Pant loovutas poole talle kuulunud osakust firmas Linandell, Ühispanga kauaaegsele juhile Ain Hanschmidtile. Linandell on Tallink Grupi emafirma Infortari emafirma, millele kuulub 75,37 protsenti Infortari aktsiatest. Infortarile kuulus toona veidi üle 55 protsendi Tallink Grupi aktsiatest. Hanschmidti osaluse väärtus Tallinkis on nüüd 1,29 miljardit krooni.
    Äripäevale teadaolevalt ulatuvad tehingu juured 1998. aastasse, mil Hanschmidti juhitud Ühispanga Aktivajuhtimise lahtisi otsi hakati peitma. Lisaks etendas siin olulist rolli asjaolu, et Hanschmidt oli Ühispanga presidendina avanud Pandi juhitud firmadele krediidiliini.
    Miljonitesse kroonidesse küündiva varanduse omanikuks saavad tänu Tallinki börsile minekule ka mitmed teised Tallinki töötajad.
    Juhatuse liikmel Keijo Meh­tonenil on laevafirma väärtpabereid 474 ning teisel juhatuse liikmel Andres Hundil 29 miljoni krooni eest. Nõukogu esimehel Toivo Ninnasel on Tallinki aktsiaid 352, nõukogu liikmetel Eve Pandil 19,06, Andres Lipstokil 6,35 ja Kustaa Lauri Äimäl 3,63 miljonit krooni eest.
    Tallinki töötajad said omandada aktsiaid nii palju, kui soovisid, ja astmeline jaotus neile ei kehtinud.
    Börs võib muuta esimesel kauplemispäeval Tallinki aktsia võrdluslimiiti, võimaldades aktsial liikuda rohkem, kui muidu on reglemendis ette nähtud.
    Praegu on börsil võrdluslimiit 15%. See tähendab, et aktsia võib tõusta või langeda 15% piires võrreldes eelmise päeva sulgemishinnaga. Selle sätte eesmärk on kaitsta väikeinvestorit näiteks juhul, kui ta tahab osta aktsiat turuhinnaga, ning välistada võimalus, et see tehing toimuks ebaõiglaselt kõrge hinnaga (näiteks 100% möödunud päeva sulgemishinnast kõrgemal).
    Samas on börsil õigus võrdluslimiiti erakorralistel asjaoludel muuta. Sellisteks asjaoludeks on suured hinnakõikumised või peatselt avaldatav informatsioon. Võrdluslimiiti muudeti näiteks Starmani esimesel kauplemispäeval. Samas ei saatnud börs Starmani puhul laiali börsiteadet ning väikeaktsionärid võrdluslimiidi muutmisest teada ei saanud.
    Nüüd on börs lubanud, et juhul, kui võrdluslimiiti tõstetakse, saadetakse koheselt välja börsiteade ning kauplemine asjasse puutuva firma aktsiatega peatatakse 15 minutiks. Selle aja jooksul on investoril võimalik oma tegevus ümber mõelda ning order näiteks börsilt tagasi võtta.
    Üks anonüümsust palunud aktiivne soomlasest börsiinvestor oli nördinud Tallinki aktsiate märkimise korralduse üle. ?Mul on SEB Eesti Ühispangas väärtpaberiarve, kuid aadress Eestis puudub ja Ühispanga vahendusel mul Tallinki aktsiaid märkida ei lastud,? ütles Äripäeva helistanud Soome investor väga pettunult. Investor lisas, et väga paljud soomlased kasutavad Balti aktsiate ostmiseks Eesti panku, kuna Soome pangad võtavad kordades suuremat tehingutasu. ?Kui te helistate Ühispanka, siis kuulete kindlasti, et tühistati väga suure hulga soomlaste tehingud,? lausus solvunud ülelahe naaber. Ühispangast öeldi eile, et neil oli 16 soomlasest klienti, kes aktsiatest ilma jäid.
    Eestlastest märkis Tallinki aktsiaid rekordilised 16 000 inimest, Soome eraklinte oli märkijate hulgas vaid 1000.
    Samas lisas ärritunud soomlane, et U-Netis sai tehingu ära kinnitada ja tal ei olnud aimugi, et ta pärast aktsiatest ilma jääb. ?Ühispangast öeldi, et kõikide välismaalaste aktsiate märkimistehingud on tühistatud, ja nüüd helistatakse inimesi nimekirja alusel läbi. Miks ja millisel alusel tühistatakse, sellele ei vastata. Aega parandusteks ja korrigeerimiseks ei antud ja nüüd, kui märkimise aeg on juba läbi, öeldi pangast, et aktsiaid võite osta börsilt, kui tahate,? selgitas ta.
    ?Ma ei suuda uskuda, et Ühispank on teinud nii viletsa internetipanga teenuse, mis kinnitas, et kõik on korras, ja siis helistatakse hiljem, et tühistasime teie tehingu. See on väga halb klienditeenindus,? kommenteeris ta. Hiljem sai ta teada, et Soome investorid said Tallinki aktsiaid märkida vaid Soome Nordea panga vahendusel. ?Kui ma prospekti lugesin, siis seal küll kirjas ei olnud, et soomlased saavad tehinguid teha vaid Nordea vahendusel,? ütles ta.
    Väikeinvestor Ülle, kes märkis Tallinki aktsiaid 23 430 krooni eest, leidis, et korraldajad ei olnud piisavalt selgitustööd teinud. ?Oli lubatud, et aktsiaid saab 23 430 krooni eest kindlalt kätte,? tuletas ta meelde. ?Nüüd tuleb välja, et sain ikka vähem, kehv maik jääb asjale juurde,? oli Ülle nördinud.
    Nimelt määras iga märkija märkides ära ka soovitud aktsiate arvu. Kuigi aktsia hind oli lõpuks 82,5 krooni ning algse märkimissumma eest oleks märkijad saanud lõpliku hinna eest rohkem aktsiaid osta, said investorid ikka sama arvu aktsiaid, mis nad alguses tahtsid. Ülejäänud raha vabastati broneeringu alt. Seega ? kes tahtis garanteeritud kogust, pidi sellest üle märkima.
    ?Prospektis ei olnud otseselt midagi valesti, kuid jaotusprintsiipe ei olnud kõige paremini selgitatud,? sõnas Tallinna börsi tegevjuht Pille Parikas. ?Juhtisime sellele asjaolule korraldajate tähelepanu.?
    Emissiooni ühe kaaskorraldaja, investeerimispanga Sup­rema teatel ei olnud tegemist totalisaatoriga, kus investorid panevad raha kokku ning siis vaadatakse, mis hind tuleb ja kui palju aktsiaid keegi saab. ?Ka ei saa hiljem anda vägisi investorile rohkem aktsiaid, kui ta soovis,? kommenteeris Suprema.
    Osa praeguseid Tallinki aktsionäre, kes plaanisid oma aktsiad avalikul pakkumisel maha müüa, loobusid. ?Ei tulegi täpselt meelde, kes loobusid. Need olid institutsionaalsed investorid,? ütles Suprema ettevõtete rahastamise osakonna juht Henrik Igasta. Tema sõnul tahtis osa aktsionäre müüa 92 krooni pealt ega olnud nõus madalama hinnaga.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Kakskeelse Eesti visa, aga pöördumatu lõpp
Eestis on, sarnaselt teiste riikidega, vähemalt Ida-Euroopas, aset leidmas ajalooline mentaalne nihe, mis puudutab suhtumist vene keelde ja Russki Miri laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eestis on, sarnaselt teiste riikidega, vähemalt Ida-Euroopas, aset leidmas ajalooline mentaalne nihe, mis puudutab suhtumist vene keelde ja Russki Miri laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaturg tõusis neljandat nädalat järjest
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Jaanus Vihand: kui iseloomud ei klapi, siis koostööd ei tule
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Raadiohommikus: kohvi, killustiku, tööjõu ja raamatute hinnast "Kuumal toolil" Jüri Ratas
Teedeehituses küpseb konflikt - riigihangetes fikseeritud hindadega on võimatu ehitada, sest sisendhinnad on oluliselt tõusnud. Samas pole riik kui tellija valmis hinnatõusu üle läbi rääkima. Mõned taristuehitajadon olukorra lahendamiseks valmis kohtusse minema. Küsime olukorra kohta kommentaari Nordeconi juhatuse esimehelt Gerd Müllerilt.
Teedeehituses küpseb konflikt - riigihangetes fikseeritud hindadega on võimatu ehitada, sest sisendhinnad on oluliselt tõusnud. Samas pole riik kui tellija valmis hinnatõusu üle läbi rääkima. Mõned taristuehitajadon olukorra lahendamiseks valmis kohtusse minema. Küsime olukorra kohta kommentaari Nordeconi juhatuse esimehelt Gerd Müllerilt.
Viljandi haigla ehitamiseks otsitakse uus ehitaja
Kümneid miljoneid kallimaks läinud Viljandi haigla ehitamine jääb praegu katki, sest leping Fund Ehitusega lõpetati. Uue hanke abil loodetakse haigla valmis saada 2024. aasta lõpuks.
Kümneid miljoneid kallimaks läinud Viljandi haigla ehitamine jääb praegu katki, sest leping Fund Ehitusega lõpetati. Uue hanke abil loodetakse haigla valmis saada 2024. aasta lõpuks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.