Minu teine kodu on mu kindlus

USA kinnisvaramaaklerite assotsiatsiooni uuringu järgi olid 13% kõikidest 2004. aastal USAs soetatud elamutest puhkemajad. See statistika ei sisalda ostjaid, kes soetasid elamuid investeeringuna, peamiselt välja üürimiseks. Assotsiatsiooni andmetel moodustavad investeerijad lisaks veel 25% elamumüügist, seega kokku moodustavad teised kodud elamumüügist 36%.

Mõnedes populaarsetes USA suvilapiirkondades tõusevad kinnisvarahinnad tempos, mis on võrreldav suurlinnade hinnatõusuga, kui mitte kiiremgi. Näiteks tõusid Case-Shilleri indeksite andmetel elamute hinnad moekas Cape Codi puhkepiirkonnas Massachusettsi osariigis 1997.?2005. aastal 184%, lähedalasuvas Bostonis aga kerkisid hinnad samal ajal vaid 131%.

Sama asi toimub ka mujal, mitte ainult Ameerikas. Eurooplased ostavad mägimajakesi Alpi suusakuurortides, suurilmalikke Vahemere vaatega kortereid Lõuna-Hispaanias ja aina enam ka villasid maalilistes paikades Türgis, Ungaris ja Horvaatias. Austraallased soetavad ookeanivaatega kinnisvara Päikeserannikul ja Whitsundaysis. Jaapani 1980ndate suvilabuumist läks toss suures osas välja aktsiaturu ja linnamaade turu kokkukukkumisega, kuid sealgi on puhkemajade turg endiselt kuum sellistes kohtades nagu Karuizawa, Kawaguchi järv ja Hakone.

Võimalus lubada endale puhkemaja kaunis kohas on mõnele inimesele suur asi. Teinekord tundub mulle, et nendest paikadest rääkimine annab nende elule õige mõtte. Sest kus elavad meie ettekujutuses filosoofid, luuletajad ja suured õpetlased? Eks ikka ühes neist vastupandamatult võluvatest paikadest, mitte turistina hotellitoas.

Samas enamik neist, kes sellist suvekodu endale iialgi lubada ei saaks, ei tunne sellest ka puudust. Nagu hea veingi, näib sellest unistamine olevat vajadus, mille inimene avastab alles siis, kui ta on kogunud märkimisväärse varanduse.

Kuna ülemaailmne majanduskasv jätkub ja perede sissetulekud kõige suurema rahvaarvuga arenevates maades tõusevad, suureneb tõenäoliselt ka nõudlus kaunites paikades asuvate suvilate järele nii kodu- kui ka välismaal. Koos sellega kerkivad ka viimaste hinnad.

See teeb murelikuks. Reaalne SKP on mitmes arenenud riigis kasvanud umbes 3% aastas ja vähemalt kaks korda sama palju mitmes arenevas riigis.

Kinnisvara looduskaunis kohas saab majandusteadlaste keeles ?ülemkaubaks? (superior goods) ? ehk tegemist on kaubaga, mille tarbimine suureneb sissetulekute kasvades. Fikseeritud pakkumise juures peaksid sellise kinnisvara rendihinnad kasvama samas tempos või kiiremini SKP kasvust, ja lõpphinnad võivad tõusta teatud ajavahemikes veel palju kiiremini.