Terratso jäljendab osavalt graniiti või paekivi

Värvi ja mustri valik on väga lai, alates valgest lõpetades mustaga. Betoonisegule lisatakse selleks erinevaid pigmente ja saavutatakse niiviisi punakaid, rohekaid ja kollaseid toone. Terratsopinnast läbi kumavad kivid on tavaliselt graniit- või paekivikillud, põhimõtteliselt on aga võimalik lisada mis iganes materjalist kive, mis kannatavad lihvimist. Ka kivikeste suurus varieerub. Lõpptulemuse eriilmelisust võimaldab saavutada ka lihvimine ? pinna saab poleerida täiesti siledaks ja läbikumavaks, ent samas ka pisut karedaks jätta. Täna ei teata nii mõnigi kord ka tehiskivi võimaluste piiri, samuti on vähe neid arhitekte, kes hoone visiooni loomisel neid eeliseid oskavad kasutada.

Terratsoplaatide valmimine võtab üldjuhul aega paar nädalat. Parema tulemuse saavutamiseks tuleb segul enne poleerimise juurde asumist pikemalt kivistuda lasta.

Terratsopinna tugevus on võrreldav betooni omaga, ongi see pind ju sisuliselt üks betooni liike. Seejuures saab jäljendada kas või graniiti. Segu saab valada erinevatesse vormidesse luues vorme, mida looduslik kivi ei võimalda. Praegune eesti ehituskultuur ongi jõudmas sellisesse järku, kus tahetakse ehitada kvaliteetsemalt andes ehitisele isikupära.

Võrreldes loodusliku kiviga annab terratso selleks nii mõnigi kord rohkem mänguruumi. Kuna kivi on olnud läbi aegade eestlastele omane, pole terratso treppide ja põrandate kasutamine harv ka eramajades, kus sobiliku värvivalikuga saab hubase kodu kujundada.

Terratsotehnika on samas siiski suhteliselt töömahukas. Näiteks ümarate nurkadega lihvitud töötasapinna ruutmeetrihind algab 1700 kroonist, olenevalt poleerimise astmest, keerukusest ja koostisest võib see tublisti varieeruda.

Esimesed kirjalikud teated terratsost pärinevad 15. sajandist. Toona kasutati Veneetsia marmoritöötlejate poolt põrandate ja tasapindade tegemisel ära ka marmori jäägid. Nii tekkiski loodusliku marmori kõrvale uus lahendus, mis hiljem sai nimeks terratso.

Laiemalt levis terrratso Euroopasse 17. sajandi lõpu poole, kus peamiselt kasutati seda erinevate monumentide ja rajatiste ehitamisel, näiteks Ameerika Ühendriikide esimese presidendi George Washingtoni elumaja üks tähtsamaid esindusruume oli kaunistatud terratsopõrandaga.

Eesti oludes oli eelmine suurem terratso kasutamine paarikümne aasta eest, mil Eestis töötas isegi põrandaplaatide valmistamise liin.