Marko Kaldur • 8. detsember 2005 kell 22:00

Lumine Pandivere: voorte ning järvede-rabade maa

Kogemaks kõike, mis Pandiverel pakkuda on, tuleb seal veeta nädalaid. Ent ka paaripäevase talvise väljasõidu jooksul võib näha mõndagi huvitavat ning olulist viljakate muldade pärast Eestimaa viljaaidaks kutsutavas piirkonnas.

Tihtipeale valitsevad Pandiveres talvise Eesti käredaimad külmad ? seepärast peab igaüks, kes talvel Pandiveret avastama läheb, seadma end valmis ka mõnetunniseks pakase käes viibimiseks.

Jõgeva ja Rakvere vahelisel maanteelõigul leiab rännuhuviline külastamiseks mõndagi märkimisväärset. Üheks ilusaks kohaks, kust kindlasti tasub läbi põigata, on selgeveelised Äntu allikajärved. Talve hakul on kõik järved veel jäävabad, mistõttu elamus ehe ja omalaadne.

Äntu järvestikku kuulub seitse pisikest järvesilma, igaüks omamoodi. Nime on järved saanud vee värvuse järgi ? näiteks Sinijärve vesi paistab selgelt läbi kuni 15 meetri sügavusele, mis muudab selle koha sukeldujate meelispaigaks. Legendid räägivad paljudest Sinijärve uppunud aaretest, mida paadisõitjad olla näinud. Teiste asjade seas vedelenud seal ka sõjapäevil uppunud tank. Ent konkreetsed tõendid selle kohta kahjuks puuduvad.

Ka kalamehed hindavad Äntu järvi, sealt pidavat saama korraliku saagi. Matkajaile ning jalutajatele on järvede vahele rajatud matkarada, mis lookleb ja põikleb ühe järve juurest teise juurde, haarates sedasi kogu Äntu järvestiku. Omavahel on seotud Sinijärv, Roheline ja Valgjärv, neist eemal paiknevad Linaleo ja Mäeotsa järved ning veelgi kaugemal Kaanjärv ja Umbjärv.

Rahvasuu aga pajatab, et Äntu järved olla tekkinud hoopistükkis Kalevipoja ratsu kusest. Õnneks on sellest ajaloolisest momendist piisavalt aega mööda kulgenud ning praegune Äntu järvede vesi maitselt alg­allikat küll ei meenuta.

Põhja-Eesti kõrgeim looduslik tipp on Emumägi, mille absoluutne kõrgus ulatub 166 meetrini. Mäele on püstitatud lisaks veel kõrge vaatetorn, kust näeb erakordselt kaugele. Hea ilma ja terava silmaga paistavad eemal nii Endla raba kui ka Alam-Pedja lumised soomassiivid, teistes suundades võib näha mitmeid linnu ja külasid. Muu vaate moodustavad aga peamiselt kohati valendavad, kohati kollendavad põllud ja mustavad põlismetsad, vaheldudes üksikute jäätunud jõeniredega ning rabaaladega.

Kaua seda vaadet praegu Emumäe tornis nautida ei kannata, sest pilvede piiril lõõtsub jäine tuul ning peagi tekib soov jälle maapinnale taanduda.

Torni jalamile on kohalik mees püstitanud omapärase onni, milletaolisi Eestist naljalt ei leia. Nimelt on onn pandud kokku ümbruskonna rabadest korjatud kändudest ja puujuurikatest. Tuult ja lund too ehitis eriti kinni ei hoia, sobib aga kergema eine võtmiseks või lõkkel hõõgveini soojendamiseks.

Ka Emumäel on oma Kalevipoja legend, mis põhjapaneva selgusega tõestab ära mäe tekkeloo. Nimelt olevat mäe kokku kraapinud Kalevipoja hobune.

Pikema jalgsimatka tarbeks on Endla kaitsealal rajatud korralik matkaradade võrgustik. Algatuseks tasub end kaitseala keskuse juures kurssi viia, millisele rajale on võimalik minna ? arvukate reservaatide ja sihtkaitsevööndite tõttu on osa piirkondasid Endla kaitsealal ajutiselt või püsivalt külastajatele suletud.

Läbi Männikjärve raba viib noolsirge laudtee, mille keskele on püstitatud vaatetorn. Sealt avaneb vaade kümnetele laugastele ja laukakestele, millel nüüd on juba jääkate peal. Külm ilm ja metsik loodus on jääst ning lumest moodustanud kõikvõimalikke müstilisi kujundeid. Jäässe külmunud taimed meenutavad klaaskuupi või merevaiku suletud koletisi ja kaunitare; mõnel pool võib läbi õhukese jää aimata talvises laukas toimuvat.

Männikjärve rabast edasi suundub matkarada läbi soise metsaaluse Endla järve poole. Üle kuivenduskraavide ning aeg-ajalt ka kuivema pinna pealt läbi põigates jõuab rändur viimaks järve kaldale. Pooletunnine jalutuskäik piki kaldajoont viib järgmise vaatetornini.

Sellegi torni tipust avanevad maalilised vaated ümbruskonna saartele, järvele ja sooaladele. Kui matkajal on õnne, siis matab päikeseloojangu peegeldus järveveelt või järvejäält Endla järve ümbruse maagilisse aurasse. Ent loojangu jälgimine tornist võib tähendada, et tagasitee tuleb läbida aina süvenevas pimeduses. Eksimisohu vältimiseks tasub seega õhtu hakul Endla rappa minnes ka taskulamp või muu valgusallikas kaasa haarata.

Selle asemel, et õhtu hakul tagasi kodustesse tingimustesse põgeneda, saavad ekstreemsemate elamuste otsijad adrenaliinisüsti looduses ööbimisest. Endla järve kallastele on püstitatud õdus palkmajake saunaga, mida kaitseala rahvas vist küll vaid n-ö omadele välja rendib. Emumäelt leiab katusealuse, kust hommikul lummav vaade ulatub üle metsade ja põldude silmapiirini.

Äntu järvede telkimisplatsil saab lausa vabas õhus öö mööda saata. Kui kellelgi aga on taevast sadava lume ees suurem hirm, siis leiab samast kõrvalt ka püstkojasarnase katuse ja lõkkeasemega ehitise.

Hetkel kuum