Kui itimeest pole kuskilt võtta

Olen viimastel aastatel jälginud erinevate IT-firmade arengut. Ja mitte ainult IT-firmade oma, ka muud ettevõtted ning asutused, mis vähegi ITd kasutavad, arenevad mõneti nagu IT-firmad. Vajalike oskustega inimeste puudumine on kujunenud kõige kriitilisemaks ettevõtmist ja arengut takistavaks teguriks.

Suured ja jõulisemad tõmbavad turu tööjõust tühjaks, väiksemad loobuvad perspektiivikatest projektidest ja pisikesed ei saa ette võtta vajalikke muudatusprojekte, kuna ei ole kedagi, kes oskaks.

Eestis on hästi palju ülikoole, mõned avalikud, mõned era, mille õppekavadesse on ühel või teisel moel IT sisse peidetud. Ja mitte ainult ülikoole, vaid ka kutsekoole ja arvutiõpetusi jagavaid üldhariduskoole. Ometi ei jätku meil oskustega inimesi. Kus on siis probleem või kus oleks lahendus?

Keskmine tudengipõlv kestab 3?5 aastat. Mõtleme nüüd korraks, milline oli IT-maailm viis aastat tagasi. Kui palju uuendusi, muudatusi, uut tehnoloogiat toob ITsse seesama viis aastat. Akadeemiline maailm on äärmiselt vajalik, aga paraku tsutike liiga konservatiivne IT arenguga kaasas käimiseks.

Või mis me räägime akadeemilisest maailmast ja koolist. Noored, kes on rakendatud IT alale tööle, on parasjagu koormatud oma igapäevatööga, nii et aega ümbritseva arenguga kaasas käia on väga raske leida.

Kuid turg nõuab oma. Jalutades üles IT Kolled?i, Tartu Ülikooli või mõne teise kõrgkooli trepist, jääb silma suur hulk tööpakkumiskuulutusi. Ega see õppimine odav ole ja õppimise kõrvalt on vaja elada ka, nii leiabki tudeng end varsti töölaua tagant. Ajabilansist kaob vaba aeg, siis uneaeg, siis õppimiseaeg ja väga sageli tuuakse tööle ohvriks kool, sest elada on ju vaja. Ja nii on varsti turul järgmine tühjaks pigistatud ja vajaliku koolituseta spetsialist ja meil ei jätku ikkagi vajalike oskustega inimesi.

Mul on õnnestunud viimane aasta-kaks teha tihedat koostööd noorte inimestega, kelle esmane tegutsemismotiiv on enesearendamine ja üllataval kombel neid ei olegi nii vähe. Üks väike ja tegus, kiirelt kasvav IT-arendusfirma ja sellega tihedalt kokkupuutuv täienduskoolitusfirma suudavad kahepeale kokku luua ja arendada väga võimeka meeskonna. Aga mis kasu on sellest n-ö neil inimestel seal? Oskustega inimesi vajavad ju kõik. Kas õpetada noored välja, arendada meeskond ja siis oodata, et selle värbavad omale tööjõu suured õgijad.

Oleme ühiselt avastanud nii enda kui ka oma klientide jaoks võimaluse oskustega inimesi välja rentida. Sõna, mis inimeste kohta võib-olla ei kõla kõige paremini, kuid antud kontekstis end igati õigustab. Meil on võimalused leida, valida, koolitada inimesi, võtta enda peale sisuliselt personalihaldus, -arendus ja -valmidus ning ettevõtted, kellel on vaja mingite kindlate kompetentsidega inimesi ? kas pikaajaliselt või ka mõnekuulistesse projektidesse ?, saavad neid siis kasutada.

Spetsialistide rentimisest on rääkinud ka teised IT-firmad, eriti siis, kui vahepeal, näiteks mingi mõõna perioodil, peavad oskustega inimesed jõude olema. Samas on see nende jaoks olnud kõrvaltegevus. Võimalik aga, et just sellisele personaliarendusele keskendumine aitab, kui mitte likvideerida, siis kindlasti vähendada IT-spetsialistide põuda.

IT-meeskonna arendus, koolitus ja jagamine teistele ? see pakub laia valiku noortele endile, kes saavad osaleda erinäolistes projektides, pidevalt õppida ja areneda. See pakub potentsiaali väikestele ja keskmistele IT-oskuste vajajatele, neile, kellel ei ole võimalust või vajadust ühte

või teist kompetentsi pikemaajaliselt endale hankida.

Samas pakub see abi ka suurtele, kuna arendades just turule suunatud vajadusi, annab võimaluse keskenduda koolitusele, valikule ja ettevalmistusele. Sellele, millele vaid n-ö toodangut andvad organisatsioonid pühenduda ei saa.

Autor: Henn Sarv