Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    SRV vedas soomlased appi ehitama

    Et pidevalt ehitusmehi Eestist väljapoole läheb, pole enam uudis, küll aga on praeguseks vähemalt üks firma jõudnud juba sellisesse seisu, et pole kodumaalt head ehitusmeest enam leidnud ning pidi ehitise õigeaegseks valmimiseks ja trahvi vältimiseks Soome ehitusmeeste poole pöörduma.
    Nimelt seisab juba paar päeva Pärnu maantee ja Tondi tänava nurgal Osten Tori elumaja ehituse kõrval Soome tsemendiauto, mille SRV Ehitus Soomest koos ehitusmeestega objektile appi kutsus. Neljamehelise meeskonna ülesanne on mõne päevaga valada majale betoonpõrand ning siis jälle üle lahe tagasi sõita.
    ?Soome mehed teevad töö paremini ära,? sõnas objektil koos soomlastega askeldanud oma nime mitte avaldada soovinud ehitustööline, kes häbelikke soomlasi vahendas. ?SRV on ju Soome firma, miks otsida siit tundmatut tegijat, kui tuttav tiim töö ära teeb,? rääkis ta. Kuigi tsemendiauto oleks ehk Eestistki leidnud, veeti ka see üle lahe siia. ?See käib tiimi juurde, pole võõrast masinat tarvis,? rääkis teadja. Et siin rohkem soomlasi kui kõnealused neli oleks, seda ta eitas.
    Siiski pidavat neid siin aeg-ajalt käima. Seda vähemalt SRV Ehituse juhatuse liikme Margus Mändmetsa sõnul. ?Mõningate tööde peale pole kohalikul turul võimalik mehi leida,? rääkis ta, lisades, et väga hull puudus meestest veel ei ole, kuid varsti ilmselt on. Võõrtööjõu kasutamise kohta tõi ta veel ühe näite Pärnust, kus sealne objektijuht oli lätlastega tegemist teinud. Põrandad ning veel mõned tööd said lätlaste abiga tehtud.
    Päris nii, et Soome ehitusmeestest oleks trend kujunemas, veel öelda ei saa. Enamik küsitletud ehitusfirmade juhtidest polnud nendega kokku puutunud.
    ?Ei tea ühtegi, kes oleks nii teinud,? rääkis samuti Soome sugemetega firma NCC juht Toomas Aak. ?Soome ei lähe meie inimesed ju niisama, eks seal ole ka puudus tööjõust,? sõnas ta. Samuti on tema sõnul tavalisel Eesti firmal raske Soomest inimesi tuua, kui puudub emafirma tugi, nagu see on neil või SRV-l. ?Surve on vastupidine, küsitakse, kas meilt ei ole võimalik mehi Soome saata,? lisas ta veel.
    ?Olen seda kõlakat kuulnud,? sõnas Eesti Ehituse juht Jaano Vink soomlastest ehitajate kohta. Tema firmal soomlastega kogemusi pole olnud, küll aga on mõeldud ukrainlaste peale. Nimelt on Eesti Ehitusel seal tütarfirma ning on teada, et sealsed ehitusmehed teevad head tööd. ?Nad on oma oskuste poolest head, raudbetooni valamise ja müüriladumise poolest väga tublid,? sõnas Vink ning jätkas, et juriidilistel ja muudel põhjustel pole neid siia ikkagi toodud.
    ?Ma ei ole veendunud, et oleks odavam töölisi Soomest tuua. Miks meie mehed siis sinna lähevad, kui seal odavam on,? tuli Vink jutuga soomlaste juurde tagasi. ?Kui on tähtaeg seljas ja lihtsalt pole kedagi võtta, siis on parem võtta kallis tööjõud mujalt kui trahvi maksta,? lisas ta.
    Autor: Gert D. Hankewitz
  • Hetkel kuum
Avo Blankin: Saaremaa püsiühendus ja Rail Baltic võiks olla kaks ühes projekt
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturg lõpetas jaanuari kasumiga
Wall Street lõpetas tugeva jaanuari suurema kasumiga. Nüüd paljud investorid loodavad, et Föderaalreserv võtab vastu otsuse tõsta mõneks ajaks viimast korda intressimäära.
Wall Street lõpetas tugeva jaanuari suurema kasumiga. Nüüd paljud investorid loodavad, et Föderaalreserv võtab vastu otsuse tõsta mõneks ajaks viimast korda intressimäära.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Kaitsepiirangud ei lase Ida-Virumaal omavalitsuste hooneid renoveerida
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.

Olulisemad uudised

Nulliring: palk tõuseb, aga poodi see raha ei jõua
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.