Hulk Eesti kodanikke, kes seni on Venemaale turistiviisaga sõitnud, saavad pärast ELi-Vene viisalihtsustusleppe jõustumist kergemini ärisuhteid ajada.
Oktoobri keskel parafeeritud ja praegu euroliidus 20 keelde tõlgitav ELi-Vene viisalihtsustusleping võtab paljudelt Venemaa vahet tööasjus reisijatelt hirmu, et nad võivad seal viisaeeskirjade rikkumise eest musta nimekirja sattuda, kirjutab Postimees.
«Kui on vaja oma firma huvides Venemaale sõita, ostan reisibüroost turistiviisa ja lähen,» tunnistas üks Eesti väikeettevõtja eravestluses, paludes oma nime mitte nimetada. «Esimest korda tahtsin ausalt asja ajada, kuid minu Vene partner pidanuks legaalseks kutseks nii palju pabereid hankima, et lõin käega ja nii etendangi tavaturisti.»
Ettevõtja teab, et kui ta jääks oma turistiviisaga Vene võimudele äritegevusega vahele, võidakse ta kanda musta nimekirja, mis tähendaks viisakeeldu Venemaale.
Artikkel jätkub pärast reklaami
ELi-Vene viisalihtsustusleping, mis ilmselt järgmise aasta esimesel poolel alla kirjutatakse, võiks anda sellele firmajuhile vähemalt üheaastase korduva Venemaa viisa, kui Moskva äripartner talle selleks vaid kutse saadab.
Eesti välisministeerium kinnitas, et viisalihtsustusleping lihtsustab peamiselt ELi ja Venemaa vahel tihedamalt suhtlevate inimeste liikumist.
«Lihtsustamine väljendub eelkõige pikaajaliste ja korduvat sisenemist võimaldavate viisade väljastamises, kehtivuse pikkus sõltub kategooriast ja kõigub ühest aastast, näiteks ärimeestele, kuni viie aastani, näiteks pereliikmetele,» ütles Anneli Kimber välisministeeriumi pressiteenistusest.