Sädelev aastalõpukontsert muusika?edöövritega
Felix Mendelssohni Viiulikontsert on üks tuntumaid selles ?anris. Viiuldajast sõbrale Ferdinand Davidile loodud kontsert jäi ühtlasi Mendelssohni viimaseks suurteoseks.
Anu Tali on solistiks kutsunud oma Eesti-Soome Sümfooniaorkestris kaasa mänginud Peterburi muusikutest sõprade poja Sergei Dogadini, kellest on saanud tõusev täht maailma kontserdilavadel.
Sergei hämmastanud teda oma andekusega juba 10aastasena, mil ta ühe Anu külaskäigu ajal sellesama Mendelssohni kontserdi väikesel kolmveerandpillil ette mänginud.
Aasta hiljem toimus Eestis poisi debüüt orkestri ees Eesti-Soome Sümfooniaorkestriga Mendelssohni viiulikontserti mängides. Sellele kohtumisele on järgnenud tihe koostöö. Koos on mängitud T?aikovskit, Vivaldit ja nüüd taas Mendelssohn.
?Toonasest 10aastasest väikesest naerusest ümmargusest poisist on sirgunud tõeline südametemurdja nii laval kui eraelus,? räägib Anu Tali.
17aastane Sergei õpib Peterburi konservatooriumi juures asuva muusikalütseumi kümnendas klassis, ent on kontsertidega esinenud Peterburi kontserdisaalides, Saksamaal, Inglismaal, Prantsusmaal, ?veitsis, Iirimaal, Hollandis, Ungaris ja Eestis.
1996. ja 1999. aastal pälvis Sergei Dogadin laureaaditiitli rahvusvahelisel konkursil ?20. sajandi virtuoosid?, 2000.aasta veebruaris sai ta esimese preemia A. Glazunovi nimelisel rahvusvahelisel konkursil Pariisis ning eripreemia Andrea Postacchini nimelisel viiuldajate konkursil Fermos (Itaalia).
Märtsis tuli ta esikohale ülevenemaalisel laste ja noorte instrumentaal-kammeransamblite konkursil ning paar nädalat tagasi võitis Paganini konkursi.
Eestis eelkõige Põhjamaade Sümfooniaorkestri asutaja ja dirigendina ning kolmandat hooaega ka Vanemuise teatri dirigendina tuntud Anu Tali on üha sagedamini kutsutud juhatama nii Euroopasse, Jaapanisse kui ka Ameerikasse, viimati Paavo Järvi orkestri Deutsche Kammerphilharmonie juurde Saksamaale. Tallinna Kammerorkestriga on aastalõpu kontsertide tsükkel aga esimene koostöö.
Pärast säravat viiulikontserti esitatakse Mozarti aasta (jaanuaris möödub 250 aastat helilooja sünnist!) sissejuhatuseks muusikaajaloo üks tähtteoseid ? Mozarti viimane, 41. sümfoonia ?Jupiter? ? sädelevamaid lõpuakorde aastale ja Mozarti loomingule.
Pisut pikemana kavandatud Jõhvi kontserdil saab kuulata humoorika avapalana ka avamängu Rossini kuulsaimale ooperile ?Sevilla habemeajaja?.
Tartu ja Tallinna kontserdid on vaheajata ja kestavad pisut üle tunni ? paras aeg aastalõpurutus hetkeks peatuda ja hing ilusale avada.
Anu Tali soovitab: ?Varuge kannatust! Korralik hani tahab vähemalt neli tundi ahjus olla väikese kuumuse käes. See just paras aeg vahepeal ära käia. Las keegi kastab senikaua hane teie eest.?
Autor: Kersti Inno