Fantoomtöötajad ja vangivõetud maksuametnikud

Ümbrikupalkade kontroll suurendas mullu kaht ilusalongi pidava firma maksukoormust 1,7 miljoni krooni võrra, avaldas maksuamet.

Tallinna vanalinnas ja sadama piirkonnas ilusalonge pidava ettevõtte kontroll sai alguse anonüümsest kaebusest. Eelinfot kogudes leidis maksuamet, et tegevuskohtade arvu silmas pidades deklareerib ettevõte liiga vähe töötajaid. Käibedeklaratsioonide kohaselt polnud ilufirmal juba pikemat aega majandustegevust.

Etteteatamata kontrolli käigus saadi ilusalongist kätte juhatuse liige ning ühtlasi firma must raamatupidamine. Paari aasta must käive koos palgaandmetega oli koondatud seina ääres virnas seisvatesse kaustikutesse.

Maksuameti kontrolli tulemusel suurenes ilusalongide pidaja maksukoormus 1 704 882 krooni.

16päevase kontrolli jooksul tunnistas ettevõtte juhatuse liige ümbrikupalkade maksmise üles.

Maksuameti sõnul tuvastas 16päevane ümbrikupalkade kontroll, et ettevõttes töötas 25 õmblejat.

Õmblusettevõte sattus maksuameti huviorbiiti seetõttu, et maksis keskmisest vähem tulu- ja sotsiaalmaksu. Kui maksuamet sellele ettevõtte tähelepanu juhtis, vastati, et neil on maksuarvestusega kõik korras.

Samal ajal nägid maksuametnikud, et õmblusettevõte polnud juba pikemat aega töötajate palkasid deklareerinud. Etteteatamata kontrolli käigus leidsid ametnikud õmblusmasinate tagant 25 õmblejat. Võetud seletuste järgi töötasid nad kõik selles ettevõttes juba pikemat aega.

Õmblusettevõtte maksukoormus suurenes 180 568 krooni.

Kaupluseomanik käskis firma musta raamatupidamist kopeerinud maksuametnikud luku taha panna, ametnikud said vabaks alles pärast politsei saabumist. Maksuamet avaldas mulluseid kurioossemaid ümbrikupalgareide kirjeldades, et maksuametnikud leidsid ühe kauplusekontori laualt kaustiku, kus oli poe must käive alates 2004. aasta algusest. Lisaks oli seal hulgaliselt sularahaarveid.

Juhatuse liiget ennast kontoris parajasti polnud.

Kui juhatuse liiget oli telefonitsi informeeritud, pidasid ametnikud vajalikuks teha leitud dokumentidest koopiad. Samal ajal helistas kontorisse äriühingu omanik ja keelas dokumente puutuda ning ähvardas maksuametnikke. Kui ametnikud jäid enesele kindlaks, käskis poeomanik töötajail kaupluse ukse lukustada.

Maksuametnikud pääsesid vabadusse alles pärast seda, kui olid politsei appi kutsunud. Ettevõtja tunnistas hiljem oma viga maksuarvestuses ja esitas parandusdeklaratsioonid.

Maksuametnike seadusevastase kinnipidamise suhtes algatas politsei kriminaalasja. Kuigi maksukontroll on juba lõppenud, pole ettevõte veel pääsenud: kriminaalasja alles menetletakse.

Töötajateta mööblitootja tõmbas maksuameti tähelepanu endale sellega, et küsis käibemaksu tagasi. Kontrollimisel avastati ettevõttes 15 töötajat.

Firma ise töötajaid ei deklareerinud. Kohapeal võttis maksuamet seletuse 15 töötajalt, kes olid ettevõttes mööblit valmistanud juba tükk aega. Äriühingu esindaja selgitas maksuametnikele, et valeandmetega deklaratsioone esitati soovist äriühingu tegevust laiendada. See eeldas aga vaba raha ja raha olemasoluks tuli maksude maksmist edasi lükata. Esindaja lisas, et mööblitootja kavatses tõesed maksudeklaratsioonid esitada ja oma maksuvõlad tasuda alles pärast käibe suurendamist.

Kontrolli tulemusel suurenes mööblitootja maksukoormus 307 363 krooni võrra.