Kriminaalsüüdistus ähvardab: Kristjan Lepiku ja Oliver Peegi siseinfotehingud kriminaaluurimise all

Varem pole Eestis kedagi siseinfo pärast kohtu ette saadetud. "Ma ei tea küll minevikust ühtegi sarnast siseinfo kasutamise juhtumit," meenutas LHV asjaga tegelev prokurör Piret Paukštys. "Kohtusse pole küll ükski jõudnud. Võib-olla eeluurimise all on midagi olnud, aga selliseid juhtumeid, kus välisriigis oleks tehinguid tehtud, ei tea ma ühtegi."

Finantsinspektsiooni turujärelevalve divisjoni juht Kristjan-Erik Suurväli sõnas, et 2001. aastal määras toonane väärtpaberiinspektsioon trahvi siseteabe väärkasutamise eest, kuid toona läks see juhtum väärteo alla.

Süüdistusakti prokuratuur Lepiku ja Peegi suhtes veel koostanud ei ole. See tehakse siis, kui asi saadetakse kohtusse. "Praegu eeluurimine käib alles ja need on esialgsed kahtlustused," sõnas Paukštys. Kahtlustatavateks tunnistamine on kriminaalmenetluses tavapärane etapp, see ei tähenda tingimata süüdistuse esitamist. "Aga praeguses seisus on alust arvata, et nad on need teod toime pannud," lausus Paukštys.

Kumbki kahtlustatav end süüdi ei ole tunnistanud. Lepik ja Peek ei olnud nõus ise teemat kommenteerima. Lepiku advokaat Marti Hääl kinnitas, et Lepik ei ole siseinfot kasutanud ega saa seda omaks võtta. Ta lisas, et Lepik on kahtlusalusena juba üle kuulatud.

Peale Lepiku ja Peegi võib kahtlustatavate ringi lisanduda veel teisigi asjaga seotud inimesi. "Võimalik, et kahtlustatavate ring laieneb veelgi," lausus prokurör. Ta lisas, et kõik ei pruugi olla LHV töötajad.

USA väärtpaberijärelevalve (SEC) esitas möödunud aasta sügisel tsiviilhagi LHV ja selle töötajate vastu, süüdistades neid siseinfo kasutamises. Sealjuures arestiti LHV klientide varad, mis paiknesid USAs LHV kliendikonto all.

Siiamaani ei olnud prokuratuur USA ametivõimudelt kogu materjali kätte saanud. "Praeguseks on piisavalt materjali laekunud, et neid kahtlustatavatena üle kuulata," lausus Paukštys. Töö käib edasi kahtlustatavate antud ütlustega. "Tuleb täpselt selgeks teha, kes mis tehingu tegi ja kui palju kahju tekitas. Kõiki kahtlusaluseid kahtlustatakse eraldi oma tehingutes."

Paukštyse sõnul LHV-le ilmselt süüdistust ei esitata, sest uurimisaluseid tehinguid ei teinud LHV.

Prokurör ei osanud öelda, millal asi kohtusse jõuab. "Mõned kuud läheb veel kindlasti aega, enne kui asi kohtusse jõuab."

Konfidentsiaalse info alusel sooritatud börsitehingu eest võib karistada kuni aastase vangistusega.

Karistusseadustik näeb ette, et konfidentsiaalset informatsiooni omava isiku poolt seda informatsiooni kasutades oma nimel või kolmanda isiku kaudu emitendi väärtpaberitega tehingu tegemise, konfidentsiaalse informatsiooni õigustamatult kolmandale isikule edastamise või konfidentsiaalse informatsiooni põhjal kolmandale isikule tehingu tegemise soovituse andmise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Seda, mis puudutab Peeki ja Lepikut, on mul raske kommenteerida, kuna ma ei tea, mille alusel neile süüdistused esitati ja kui suured patused nad on. Kuid vaevalt küll, et nemad on Eestis esimesed, kes siseinfole lähedal on olnud ja keda selles kahtlustada võib. Pigem on küsimus selles, et selle siseinfoga pole Eestis eriti midagi peale hakata. Tihti seda teadmist lihtsalt pole võimalik rahaks keerata. Börsitehingutega kindlasti mitte, väljaspool börsi ehk on võimalik midagi ära teha. Teine probleem on selles, et kahtluste korral on tõestamine keeruline. Selle juhtumi puhul on selge, et kõik on Ameerikast alguse saanud. Las asjad käivad kohtust läbi, siis saame teada, kas on keegi süüdi või mitte.

Eks selliseid kahtlusi ole enne ka olnud, kuid ma ei tea, kas on kriminaalsüüdistusteni jõutud. Kuna seadused lähevad iga natukese aja tagant rangemaks, siis võib sellest juhtuda, et siseinfo kasutamise kahtluse juhtumeid hakkab rohkem üles tulema. Need asjad, mis kümme aastat tagasi olid hallis tsoonis, on täna rohkem mustad või valged. Toona olid seadused ümaramad.

Pigem arvan, et kuna asi tõsteti üles Ameerikas, siis hakati ka siin otsima. Ise poleks siitpoolt keegi osanud otsida.

See on, nagu soomlased ütlevad, et igal maal on omad seadused, tavad ja reeglid, ning meie lihtsalt ühtlustame oma süsteemi sellega. Eestis on ju suuremategi asjadega olnud küsimusi, aga meie seadused lihtsalt ei ole sellised nagu Ameerikas. Pole ka seni sellise mahuga tehinguid olnud. Isegi Peek ja Lepik ise ei tajunud, et nad on sooritanud kuriteo. Meil ju Eestiski arutati, et kas oli kuritegu või ei olnud.

Aeg-ajalt, kui kellelgi on Eestis siseinfo kahtlus, siis on seda ka kajastatud. Kuna meil börs toimib ja on usaldusväärne, siis ma arvan, et siseinfo kasutamise probleem ei ole meil nii oluline.

Autor: Lauri Matsulevits