Kinnisvaraobjekti ostu-müügitehinguga kaasneb rida kulutusi, mida esmakordne tehingus osaleja sageli alahindab.
Lisaks objekti ostuhinnale kulub tuhandeid kroone notaritasudele, riigilõivule, pangatasudele ja kindlustusele. Lisaks on tehinguga kaasnevaks väljaminekuks ka maakleritasu, kui ostu-müüki on vahendanud kinnisvaramaakler.
Maakleritasu suurus määratakse osapoolte vahelise kokkuleppega ning reeglina moodustab see 3-5% tehingusummast, harvem lepitakse kokku fikseeritud summa. Tasu suurus määratakse kindlaks enne objekti müüki võtmist ning võimalike probleemide ennetamiseks on alati soovitav nii tasu maksmise kord kui ka selle eest tehtav töö fikseerida kirjalikus lepingus. Suusõnalised kokkulepped ei pruugi tagada teineteise täielikku mõistmist ning võib juhtuda, et maakler ja objekti omanik räägivad teineteisest mööda. Hiljem tekivad lahendamist vajavad küsimused: kas tasu sisaldab käibemaksu või mitte, kas tasu eest peab maakler leidma vaid ostja või korraldama ka kogu ülejäänud müügiprotsessi jne.
Maakleritasu suuruse määramisel on oluline nii konkreetne objekt ise kui ka kinnisvaraturu üldine olukord. Kui pakkumine ületab nõudlust ning ostja leidmine on üldiselt lihtne, siis kujunevad tugeva konkurentsi tõttu ka maakleritasud madalamaks kui tasakaalus turu puhul. 2005. aasta põhjal võibki öelda, et soodne olukord müüjatele viis üldise maakleritasude alanemiseni. Traditsioonilise 3-5% asemel jäid tasud 2005. aastal 2-4% piiresse.
Teiseks sõltub tasu suurus otseselt ka müüdavast objektist endast. Oluline on objekti hinnaklass ning see, kui keerulisena ja pikaajalisena müügiprotsessi ette nähakse. Üheks reegliks on see, et mida mahukam tehing, seda madalam protsent, samas, nagu mainitud, ei saa alahinnata iga objekti puhul selle eeldatavat müügiperioodi. Pikk müügiperiood eeldab mahukamat reklaamieelarvet ning rohkem töötunde. Sel juhul on õigustatud ka kinnisvarafirmale makstav kõrgem vahendustasu.
Keeruline on öelda, kas maakleritasu maksab ostja või müüja, sest ühelt poolt on müüja see, kes maakleriga lepingu sõlmib ning ka kinnisvarafirma poolt esitatud arve tasub, teiselt poolt aga sisaldub vahendustasu müügihinnas, mille ikkagi ostja lõpptulemusena kinni maksab. Samas kehtib see vaid müügitehingute puhul, kus vahendusteenus on eelnevalt omaniku poolt tellitud.
Autor: Crisly Tammekivi
Seotud lood
Hetkel kuum
Neli aktsiat, mille ostmist tasub kaaluda
Tagasi Äripäeva esilehele