Kui Äripäev kohtumisele jõudis, oli kohvi juba tassidesse valatud ja kaardid lauale laiali laotatud. Kaartide kohale kummardunud ametnikud olid ühel meelel, et haisuprobleemi põhjuseks on paljude saastajate asumine kitsal maaribal Muuga lahe ääres, kuid miks on see ägenenud, tuleb alles välja uurida. Oma esindusega olid välja tulnud nii keskkonnaministeerium, -teenistus, -inspektsioon, keskkonnauuringute keskus kui ka Maardu linnavalitsus.
Koosoleku hakul oli tunda kerget pinget. Õhus särtsatas korra, kui keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakonna juhataja Tiia Kaar ütles, et haisust täiesti lahti saada polegi võimalik ja see tuleb kohalikele selgeks teha. "Kui inimene läheb sinna elama, siis ta peab sellega arvestama," rääkis Kaar.
Seepeale vastas Maardu linnanõunik Vladimir Falkenberg teravalt, et sellist juttu ta lootiski kuulda. "Pange see jutt Maardu lehte ja sellest piisab," nõelas ta.
Õnneks midagi ei plahvatanud, pinge langes ja koosolek jätkus elavas keskustelus. Enamikul koosolekul viibinuist oli kahtlus, et haisu põhjustab teadmata kemikaal, mida üleüldse ei mõõdeta. Samas võtab igasugune mõõtmine aega. "Meil sellist Tom Cruise'i mõõteriista ei ole, et vaatad peale ja kohe näed, millega tegu," naljatas keskkonnauuringute keskuse juhatuse esimees Margus Kört.
Kontrollimise teeb raskemaks seegi, et hais ei püsi paigal, vaid liigub ringi nagu tont - kord on ta siin, kord mujal. Nii sai üks inspektoritest nädala eest esmaspäeval haisukollet kontrollima sõites poolel teel teada, et see on kadunud.
Kuigi inimeste nina on tundlikum kui ükski seade ja kõikidesse kaebustesse suhtutakse täie tõsidusega, on ka vastupidiseid näiteid. Nii tuli möödunud nädalal valvetelefoni numbrile 1313 Tallinna kesklinnast kõne, kus kurdeti Soome lahte uppunud laeva haisu üle.
Viimaks jõudsid eksperdid kokkuleppele, et keskkonnainvesteeringute keskusest taotletakse raha täiendavate ja kõikehõlmavate mõõtmiste tegemiseks, et jõuda jälile tundmatutele ja seni mitte mittemõõdetavatele kemikaalidele.
Seejärel pannakse üheskoos paika ka võimalikud uued normid ja saastelubade saamise eeldused. Taustal jäi kõlama sõnum terminalide omanikele: koguge hais kokku ja põletage ära.
Koosoleku lõpuks, veidi enne keskpäeva oli 1313 telefonile saabunud vaid üks kaebus ja seegi kivisöe haisu kohta. Lahkusin koosolekult lootuses, et Muuga haisumõistatus saab lahenduse.
Seotud lood
Kulla hind tõusis kolmandas kvartalis viimase kaheksa aasta kiireimas tempos, jõudes septembris ka värskete rekorditeni. Kas praeguses tõusutsüklis on kullal veel ruumi kallineda ja mis saab edasi järgnevatel aastatel?
Enimloetud
3
Omanik: “Ega see otsus kergelt ei tulnud.”
4
Lisatud Põlvamaa ettevõtete TOP
Viimased uudised
Firmat tahtis ära osta Hans H. Luik
Hetkel kuum
Omanik: “Ega see otsus kergelt ei tulnud.”
Tagasi Äripäeva esilehele