Kuuldused ettevõtjate näljasurmast on liialdatud

Huvitav, kel on õigus, mõlema uuringu tulemused ei saa samaaegselt paika pidada. Küsiks ka nii, et kui kolm sõpra rajavad osaühingu, kus üks töötab turundusjuhina, teine finantsjuhina ja kolmas tootmisjuhina, kas uuringu järgi on nad siis palgatöötajad või ettevõtjad? Vastust teadmata ei saa tulemusi hinnata.

Teiseks saime sotsiaaluuringu tulemustest teada, et 36% ettevõtjaist elas vaesuses. Peredes, kus perekonnapea oli ettevõtja, oli 2003. a keskmine sissetulek 49 100 kr inimese kohta; kui palgatöötaja, siis 64 400 kr. Statistikaameti andmeil sai 2003. a 59% ettevõtjaist kasumit, 15% kahjumit ja neljandikul puudus rahaline sissetulek ettevõtlusest. Jube. See peaks nüüd küll suutma kõik inimesed, kes ettevõtja karjäärist on unistanud, ümber veenda.

Enne lõpliku otsuse langetamist tuleks siiski tutvuda sotsiaaluuringu küsitleja juhendiga. Selles osas, kus fikseeritakse tulu ettevõtlusest, on öeldud: "Eesmärk on fikseerida registreeritud ettevõtlusest saadud tulu, st see osa ettevõtluse kasumist, mis võeti välja sissetulekuna. Selles osas fikseeritakse ainult füüsilisest isikust ettevõtjana saadud tulu, muust ettevõtlusest saadud (OÜ, AS jne) saadud kasumi väljavõtmine sissetulekuna tuleb märkida omanditulu alla." Omanditulu all on aga toodud tulu väärtpaberitest. Ei selgu kuidagi, kas dividende saadi enda ettevõttest või näiteks Eesti Telekomi aktsiatelt.

Siia tõenäoliselt koer maetud ongi. Need kasumlikkust-kahjumlikkust puudutavad arvud saavad käia ainult FIEde kohta, muu lihtsalt ei saa uuringust välja tulla. Statistikaameti andmetega on taas vastuolus eelnimetatud konjunktuurinstituudi uuring, mis näitas, et netosissetulek pereliikme kohta kuus oli üle 3500 krooni 37%-l kogu valimist ja samas 61% ettevõtjaist (sh FIEd) - seega on ettevõtjate elatustase märksa kõrgem.

Taas ei saa mõlema uuringu tulemused samaaegselt õiged olla. Ühte asja ei tohiks kaks korda uurida - esimese uuringu järel me teame, kuidas asi on, teise järel ei saa enam keegi millestki aru.

Nende FIEdega on üldse üks igavene häda. Kui räägitakse ettevõtjate arvust nt 1000 inimese kohta, unustatakse nad (st 50% Eesti ettevõtjatest) sageli ära ja siis tehakse järeldus, et meil on ettevõtjaid oluliselt vähem kui teistes riikides. Taas kena põhjus madala ettevõtlikkuse üle kurta. Nüüd nägime siis vastupidist lähenemist - kui on soov näidata, kui halvasti Eesti ettevõtjatel läheb, unustatakse ära teised ettevõtjad ja keskendutakse FIEdele.

Võrreldes saatusekaaslastega, on Eestil läinud üsna hästi. Sel on eelkõige kaks põhjust -

esiteks on majanduspoliitika olnud suhteliselt stabiilne ja ettevõtjasõbralik, teiseks on ettevõtjad selle ära kasutanud.