- OMX Baltic0,31%296,78
- OMX Riga−0,13%914,69
- OMX Tallinn0,24%2 038,22
- OMX Vilnius0,31%1 208,58
- S&P 5000,78%6 389,45
- DOW 300,47%44 175,61
- Nasdaq 0,98%21 450,02
- FTSE 100−0,06%9 095,73
- Nikkei 2251,85%41 820,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%92,5
- OMX Baltic0,31%296,78
- OMX Riga−0,13%914,69
- OMX Tallinn0,24%2 038,22
- OMX Vilnius0,31%1 208,58
- S&P 5000,78%6 389,45
- DOW 300,47%44 175,61
- Nasdaq 0,98%21 450,02
- FTSE 100−0,06%9 095,73
- Nikkei 2251,85%41 820,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%92,5
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Klaas - mõjuvõimas sisustuselement
Samamoodi võib lummata interjööri paigutatud klaasesemete sära ja värv, nende iga hetkega muutuv ilme, mis sõltub päikese liikumisest päeva jooksul. Pimedal ajal mõjutab värve kunstlik valgustus ja elav kaminatuli, küünlaleek.
Olenevalt taotlusest võib klaasobjektist kujuneda kaalukas sisustuselement, märgib kunstnik Kai Koppel. "Tarbevormid on ju tegelikult pisiarhitektuur. Inimene ehitab endale maja: unikaalne arhitektuur eeldab ka harmoonilist sisu mööblist kuni kohvitasside ja pokaalideni. Selleks, et hoone püsiks tasakaalus, peab sisustus olema samas stiilis või vähemalt samal tasemel. Seega, näiteks sobivad veiniklaasid on pisiarhitektuur - arhitektuur arhitektuuris. Lihtsalt nende mahud on väiksemad. Kui maja on hea, peab ka klaas tasemel olema," mõtiskleb ta.
"Klaasi värvimäng on tohutu stressimaandaja," sõnab Kai Koppel ja jutustab, kuidas Katariina gildi klaasikojas, kus ta kunstnikuna töötab, käivad paljud just talvekuudel kirkatoonilistest klaasvormidest jõudu ammutamas ja räägivad naljatamisi, et see on nende värviteraapia. Igaühest võib saada kodutohter, kui ta interjööri mõne klaaseseme muretseb.
Tegelikult võib sellest ka sõltuvus välja areneda. Ivo Lill kirjeldab, kuidas tema fännidele on kodus aastatega kunstniku teostest kollektsioon moodustunud. Esimesele klaasskulptuurile on järgnenud teine jne. Nad on avastanud klaasimaagia. Just niisuguste huviliste palvel toimub aprillis Müncheni klaasigaleriis juba kaheteistkümnes Ivo Lille isikunäitus.
Lill tegeleb külmtöötlustehnikatega. Asjasse pühendamatule on see müstika, kuidas need skulpturaalsed objektid, suured pannood, sirmid sünnivad, kuidas värvid, triibud, peeglid nende püramiidide, kerade ja teiste kujundite sisse saavad. Aastatega oma käekirja üha täiuslikumaks ja nüansirikkamaks lihvinud kunstniku teoseid imetledes tahaks küsida, kuidas see on võimalik?
Klaasikunstnik on kui võlur, kelle käeliigutustest tekivad ainulaadsed esemed, ka väiketiraažides ei tule kahte täiesti ühesugust asja, tõdeb Kai Koppel. Mingi isikupära on igaühel ja eesti inimesed soovivad enda ümber unikaalseid asju, kuigi need on hinnalt kallimad kui tehasetooted.
"Igal meie klaasistuudios puhutud teosel on kunstnikutunne sees, läbi tule kandub kunstnikumõtte positiivne energia klaasisse ja inimesed tajuvad seda," sõnab Koppel. "Kui on paha tuju, pole mõtet kunstiga tegelda, miski ei õnnestu," kinnitab ka Lill.
Inimesi lummab kõigepealt klaasikunsti ilu, siis taiestes peituv hea energia ja filosoofiline üldistusjõud. Klaas sobib igasse interjööri, tuleb vaid otsida ja katsetada, kas koostada väikeesemetest installatsioone või esitleda skulpturaalseid objekte eraldi, soovitab Kai Koppel.
Fotod Meeli Küttim
Autor: Tiina Kolk
Enimloetud
3
Kuula ka Kuldar Väärsi selgitusi
5
Viimased uudised
Tänavu on langenud filminduses kokku mitu halba asja
Linnaarhitekt: leidsime Atlantise omanikega kompromissi
Tänavu on langenud filminduses kokku mitu halba asja
Linnaarhitekt: leidsime Atlantise omanikega kompromissi
Tänavu on langenud filminduses kokku mitu halba asja
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Vald tegi registrisse põhjendamatuid päringuid
Äripäeva küsimused panid Telia meelt muutma
Enne börsile minekut vaja selgust
Tagasi Äripäeva esilehele