Äriühingu toimingud kaugjuhtimisega

Urmas Volens 07. juuni 2006, 00:00

Kiiremas korras on Eestis vaja tegelda registreeritud äriühingute kaugjuhtimise teemaga. Eesmärk on luua (ja rahvusvaheliselt teadvustada) võimalus teha suur osa ühinguõiguslikke toiminguid - eelkõige äriühingusisesed otsused ja nendega seotud teadete edastamine - elektroonilisi kanaleid pidi. See tähendab, et äriühingute üld- ja nõukogu koosolekuid saaks läbi viia ilma, et nende organite liikmed Eestisse sõidaksid. Ühest küljest tuleb selleks muuta äriseadustikku ning selliseid lahendusi seaduse tasandil lubada. Teisalt tähendab see aga ka praktiliste võimaluste loomist kaugjuhtimiseks - vaja on luua vastav elektrooniline keskkond.

Teise suurema valdkonnana tuleb analüüsida ettevõtja suhtlust äriregistriga. Ettevõtjatele luuakse reaalne võimalus äriregistri ja muude kohtulike registrite andmete elektrooniliseks kasutamiseks. Neid registreid on vaja eelkõige selleks, et pakkuda õiguskindlust mitmesuguste tehingute suhtes. Seega tuleb anda igaühele võimalus tutvuda (nt ID-kaardi või internetipanga abil) kõigi avalike registrite andmetega ning selgitada võimalusi.

Nii on kavas luua veebis ettevõtjakeskkond, kust saab infot nii mitmetest registritest korraga kui ka kõikvõimalikku muud ettevõtjale vajalikku infot, näiteks täitemenetluste, pankrottide, maksunduse kohta. Samas tuleks uurida ka seda, kuidas oleks võimalik muuta mitmesuguste andmete esitamine äriregistrile lihtsamaks. Selles osas on juba käesoleva aasta algusest jõustunud muudatused, mis loevad äriregistrile ja teistele kohtulikele registritele esitatavate avalduste puhul notariaalse kinnitamisega võrdseks dokumendi allkirjastamise digitaalallkirjaga.

Sellega aga ei pea piirduma - tasub ka kaaluda, kas teatud lihtsamate toimingute puhul võiks notariaalset tõestamist asendada elektroonilised tüüpdokumendid, mida saab täita internetis, ja esitada registrile elektrooniliselt. Siit järgmine samm võiks olla tüüpilistel lihtsamatel juhtudel võimaldada näiteks osaühingu asutamist üldse ilma notariaalse sekkumiseta, kasutades internetis saadavaid tüüpdokumendivorme.

Siiski tuleb rõhutada, et selline võimalus saab kõne alla tulla tõepoolest üksnes nende ühingute puhul, kus valitakse teatud tüüplahenduste vahel. See välistab asutamised mitterahalise sissemaksega ja muud keerulisemad ning sisulist nõustamist vajavad asutamisolukorrad.

Kolmandaks tuleb hinnata, kas äriseadustiku normid on sisuliselt põhjendatud. Eelkõige tähendab see võimalikult paindlike normide loomist väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks, mis reeglina on valinud ühinguvormiks osaühingu, kuivõrd just seda tüüpi ettevõtjad on peamiseks majanduskasvu ja töökohtade allikaks.

Praegu reguleerib äriseadustik osaühinguid ja aktsiaseltse suhteliselt ühtmoodi - osaühing on sisuliselt väiksema põhikapitaliga aktsiaselts. Tuleb hinnata, kas on vaja kehtestada osaühingu kui väikese kapitaliga piiratud vastutusega ühinguliigi suhtes täiendavaid erisusi, mis rõhutaksid, et osaühing on mõeldud väiksema mahuga äritegevuseks.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:03

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing