Narva-Jõesuu puitarhitektuuri hääbuv ilu

1873. aastal tegi Narva linnapea Adolf Theodor Hahn ettepaneku Hungerburgist heakorrastatud kuurort kujundada. Muide, tema ja Aleksandr Novitski koostatud Narva-Jõesuu planeering pärineb kuurordi rajamisele, eriti 1886. aasta suurtulekahjule, järgnenud aastaist, kui ehitati rohkesti puitpitskaunistustega suvilaid ja pansione.

Kuurordi algusaegade ilusaima ehitisena nimetatakse otse mere kaldale 1874. aastal valminud Hahni maja - Capriccio villat. Selle valgete sammaste ja portikustega hoone kohta öeldi hiljem, et see on kui teine Oru loss.

1882. aastal valmis Adolf Theodor Hahni projekti järgi ehitatud kuursaal - noobel idamaahõnguline, rohkete sammaskäikude ja pitsiliste rõdudega ehitud hoone oli omaette vaatamisväärsus, veel uhkemaks kujunes aga 1912. aastal Peterburi arhitekti Marian Lalewiczi projekti järgi valminud uus kuursaal. Viimane meenutas oma välimuselt veidi mõnd Katariina-aegset lossi ja soojadel suveõhtutel täitus nii maja kui ka selle esine terrass supelsakstega, seal mängisid orkestrid, kõneleb Hein.

1912. aastaks oli Narva-Jõesuusse kerkinud rohkem kui 800 suvemaja, millest nüüd on alles vaid mõnikümmend. Toonaste puitvillade seast kerkisid esile avarate verandadega puitpitsiga kaunistatud Aia tänava ümbruse suvilad.

Tollasest ilust annab küllaltki hea ülevaate Narva-Jõesuu koduloomuuseumi näitus. Vanu postkaarte ja fotosid vaadates võibki endisaegsete tislermeistrite sae ja kirvega loodud mustreid imetlema jääda.

Kunstiteadlase Epi Tohvri hinnangul on arhitektuuriajalooliselt üheks intrigeerivamaks näiteks Aia 15 säilinud nn mauri stiilis villa, mille lasi 1880ndail ehitada Robert Kolbe.

"Tema muidu küllalt lihtsate arhitektuursete mahtudega villa on kaunistatud rikkaliku puitpitsdekooriga," räägib Tohvri. Selle mustrid on imetlusväärselt sarnased Hispaanias Granadas asuva Alhambra kindlustatud paleedekompleksi kuuluva Lõvide õue sammasportikuse omadele: geomeetriline tähemotiiv, väänduv taimornament ehk arabesk, kolmnurksiirusega hoburauakaared jm. Ülemise korruse sambakapiteelid ja -võrud jäljendavad Lõvide õue ja alumise korruse sambakapiteelid Mürtide õue sammastikku, kommenteerib Tohvri.

Kolbe villa katuse ja vahekarniiside tegemisel on imiteeritud islami kunstile omast muquarnas-tehnikat, mille eesmärgiks on tekitada eredas päevavalguses teravaid varjukontraste, selgitab kunstiajaloolane.