Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tähtsustame liialt inglise keelt
Eestis on mitme võõrkeele õppimine suhteliselt pikk traditsioon. Tänagi õpitakse üldhariduskoolis kohustuslikult vähemalt kaht võõrkeelt. Igati õigustatult, kuna keelteoskust peetakse Euroopa Liidus kodanike võtmeoskuseks: haritud ja konkurentsivõimeline inimene peab emakeele kõrval oskama vähemalt kaht võõrkeelt. See avardab silmaringi, võimalusi elus edukalt toime tulla.
Rõhutaksin siin kaht mõtet: mitme võõrkeele õppimisel võib tulemus sõltuda õpitavate keelte järjekorrast; inglise keele oskus on hädavajalik, kuid inglise keel ei pea olema esimene õpitav võõrkeel, heade tulemusteni jõuab seda ka teise võõrkeelena õppides. Õppides esmalt inglise keelt, on teise võõrkeele õppimise tulemused sageli kasinad.
Riiklikust õppekavast ja kooli võimalustest lähtuvalt saab õpilane/lapsevanem valida inglise, saksa, vene või prantsuse keele seast. Vene õppekeelega koolis alustatakse eesti keele õppimisest. Sageli on aga õppija valikuvõimalus näiline: kool on esimese õpetatava võõrkeele ära määranud ja tihti on selleks inglise keel. Ligi 80% üldhariduskoolide õpilastest õpibki inglise keelt esimese võõrkeelena. Paljudele tundub selline valik ainumõeldav, sest inglise keele maine on väga kõrge, selle oskust saab rakendada erinevates olukordades. Esmalt õpitakse suurima kasutajaskonnaga keelt, pärast seda mõnd "vähemolulist"…
Näiliselt ei tohiks kirjeldatud olukord muretsemiseks põhjust anda - õpitakse lisaks inglisele kohustuslikult teise võõrkeelena saksa, vene või prantsuse keelt. Summa ei sõltuvat liidetavate järjekorrast!
Tõepoolest, matemaatikas ei sõltu summa liidetavate järjekorrast. Kuid näiteks kokanduses ei pea reegel paika. Hea tulemus - maitsev roog - sõltub kindlasti lisatavate komponentide (toiduainete) järjekorrast. Võõrkeelte õpe sarnaneb pigem kokanduse kui matemaatikaga. Miks?
USA Välisteenistuse Instituudi teabe põhjal võib keelte omandamise kiirus erineda ligi neli korda. Puuduvad uurimused, kui kerge või keeruline on eestlasel mingit võõrkeelt õppida. Toetuda saab USA uurimustele ning Eesti ja mõne Euroopa riigi õpetajate kogemustele.
Võõrkeelte omandamise eri kiiruse põhjus peitub mitmes asjaolus, üks neist on keelte erinev keerukus või lihtsus. Inglise keel on vähemalt algtasemel lihtsam kui mõni teine võõrkeel - selle tulemuseni on jõutud eri emakeelega õppijate jälgimise põhjal. Õppejõu Ülle Türgi andmeil näib eestlasele lihtsam olevat inglise keel, seejärel saksa, prantsuse ning kõige keerulisem vene keel.
Keele õppimise kiirus sõltub ka keeleõppe motivatsioonist. Esmalt inglise keelt õppinuil on pahatihti keeruline motiveerida end teisi võõrkeeli õppima. Need, kes on esmalt õppinud prantsust või saksat, läheb inglise keele õppimine üsna ladusalt. Väidet on kinnitanud paljud võõrkeeleõpetajad. Samuti tasuks skeptikutel heita pilk inglise keele riigieksamite tulemustele ja võrrelda neid koolide vahel, kus see oli esimene või teine võõrkeel.
Motivatsioon inglise keelt õppida on kõrge ja võimalused laialdased. Kindlasti aitab kaasa ka seda soodustav keskkond. Mitme Euroopa riigi inglise keele õpetajad on väitnud, et noored saavad inglise keele selgeks väljaspool kooli.
Jäägu inimestele võõrkeelte õppimisel valikuvabadus. Need, kes eelistavad esimese valikuna inglise keelt, peavad oma tahtmise saama. Kuid mitmekeelsuse ja sellega koos suuremate võimaluste poole püüdlejad võiksid esimeseks võõrkeeleks valida saksa, prantsuse või vene keele.