• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ei riiklikule väikeettevõtlusele!

    Riigikogu menetluses oleva looduskaitseseaduse ja seda täpsustava keskkonnaministri määrusega soovitakse seadustada riigiasutuste majandustegevus eraettevõtluse traditsioonilistes valdkondades nagu majutus, parkimine, turism, reisikorraldus, trükiste müük. EVEA loodab, et seadusandjad panevad kahjulikule seadusele käe ette.
    See pole kaugeltki esimene kord, mil riigiasutused pakuvad ettevõtjatele ebavõrdset konkurentsi. 2004. aastal lubati Riigimetsa Majandamise Keskusel samuti keskkonnaministeeriumi algatatud seadusega rajada tasulised puhkemajad. Siis kannatasid põhiliselt turismitalunikud, praegune ministri määrus hõlmab aga hulka turismi- ja muid teenuseid, mida hakkavad osutama looduskaitsealadel tegutsevad riigiasutused - alates majutusest ja ruumirendist kuni giiditeenuste ja kirjastamiseni. Ja seda riigi kehtestatud hindadega!
    Kuigi võib väita, et jõustudes mõjutaks määrus suhteliselt väikest osa Eesti eraettevõtjatest, näeb EVEA siin põhimõttelist ohtu ja halba suundumust: üha sagedamini konkureerib riigisektor eraväikeettevõtetega. Lisaks turismile konkureerivad näiteks konsultatsioonifirmadega riigi ja omavalitsuste finantseeritavad asutused (MAKid, ERKAS jts). Riiklikud kutsekoolid pakuvad odavat toitlustust, autoremonti, õmblusteenust... Riigi toel on lihtne hoida hinnad madalal ja teha aktiivset turundust. Millises valdkonnas alustab riik järgmist väikeäri - kas on oodata tolliameti kaupluste ketti?
    EVEA ütleb "ei" mis tahes riiklikule ettevõtlusele, erandiks olgu vaid strateegilised infrastruktuurifirmad. Riigifirmadel on konkurentsis alati suured eelised, mille annab juurdepääs suurtele finantsressurssidele ja poliitilisele võimule. Riigisektori konkureerimist erasektoriga peetakse liberaalses majanduspoliitikas halvaks tooniks.
    Strateegiadokumentides, sh Euroopa väikeettevõtluse hartas, kinnitab valitsus, et seadusi kujundades peab hindama nende võimalikku mõju väike- ja keskmistele ettevõtetele, kuid tegelikult ei hinda mõju keegi. Seda näitab praeguse looduskaitseseaduse eelnõu jõudmine Riigikokku. Loodame, et ka seadusandja suudab näha probleemi laiemalt.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kaja Kallas ja Jüri Ratas pole turteltuvid. Ja seda pole vajagi
Mänguplaan peab olema, olgu või halb, ütlevad maletajad. Valitsuse plaan järsult tõusnud energiahindade leevendamise küsimuses on kaugel täiuslikkusest, küllap kohati lausa probleemne. Ent Äripäev tunnustab juhtkirjas valitsuserakondi kokkuleppele jõudmise eest.
Mänguplaan peab olema, olgu või halb, ütlevad maletajad. Valitsuse plaan järsult tõusnud energiahindade leevendamise küsimuses on kaugel täiuslikkusest, küllap kohati lausa probleemne. Ent Äripäev tunnustab juhtkirjas valitsuserakondi kokkuleppele jõudmise eest.
Intel rajab 100 miljardi dollari eest kiibitehaseid
Intel investeerib USAs Ohio osariigis 20 miljardit dollarit kahe kiibitehase ehitamiseks, teatas ettevõte reedel. See on esimene samm tootmise laiendamises, millega plaanitakse luua kaheksa kiibitehast, mille kogumaksumus on 100 miljardit dollarit.
Intel investeerib USAs Ohio osariigis 20 miljardit dollarit kahe kiibitehase ehitamiseks, teatas ettevõte reedel. See on esimene samm tootmise laiendamises, millega plaanitakse luua kaheksa kiibitehast, mille kogumaksumus on 100 miljardit dollarit.
USA süüdistab Valgevene ametnikke piraatluses seoses Ryanairi lennuki intsidendiga
USA ametivõimud on esitanud neljale Valgevene valitsusametnikule lennukipiraatluse süüdistuse, kuna nad sundisid eelmisel aastal Leetu suundunud Ryanairi lendu maanduma Minskis, et arreteerida juhtiv opositsiooniaktivist.
USA ametivõimud on esitanud neljale Valgevene valitsusametnikule lennukipiraatluse süüdistuse, kuna nad sundisid eelmisel aastal Leetu suundunud Ryanairi lendu maanduma Minskis, et arreteerida juhtiv opositsiooniaktivist.
Kinnisvaraturg tegi viimases kvartalis rekordi
Eelmise aasta viimases kvartalis tehti kinnisvaraga ostu-müügitehingut rekordilise koguväärtusega 1,64 miljardit eurot, näitavad maa-ameti andmed.
Eelmise aasta viimases kvartalis tehti kinnisvaraga ostu-müügitehingut rekordilise koguväärtusega 1,64 miljardit eurot, näitavad maa-ameti andmed.