Kahetasandiline armatuur meenutab tavaautost Civicusse istudes endiselt lennukisse ronimist.
Seekord oli asjal tõsi taga, sest mitte ainult kokpit ei meenutanud lennukit, vaid tõsise inseneritöö tulemusena valminud diiselelukas kapoti all hingas liialt lennuki taktis.
Kui rullnokkade üle naerdes kasutatakse väljendit, et ta ei sõitnud kiiresti, vaid lendas madalalt, siis vaevalt nad seda diiselautodega teevad. Küll on selleks võimeline diiselmootoriga Civic.
Algselt töötati mootor välja Accordi tarbeks ja tegi seda mees, kes tegelikult oli varem vormelimootorite insener ning vihkas kõikvõimalikke "traktorimootoritega" isendeid. Just talle antigi Hondas ülesandeks ehitada uus diiselmootor.
Accordiga sõites sportlikkusest väga aru ei saa. Kerge Civicuga kulgedes annab kapotialune elukas aeg-ajalt aimu, kes tema looja ja isa tegelikult ameti poolest on.
Parem pedaal põhja - ning traktori kärina saatel lennutatakse juht ja kaassõitjad sügavale mugavatesse istmetesse. Järgmine käik - sama efekt, järgmine - ikka sama.
Tundus, et see minek ei lõppe kunagi või lõpeb küll, kuid alles piirajas. Nagu öeldud, saadab kogu minekut traktorilärin, kuid kohati hakkab mootorikatte alt märku andma ka jõudu tekitav turbolaadur, mis vihiseb ja sisiseb just nagu kõige vihasem ja mürgisem madu maailmas.
Diiselmootori suureks eeliseks on jõu tekitamisel ka see, et kõik kärts ja mürts, mis mootoril pakkuda on, tuleb kohe pöörete alguses ja seda ei pea bensiinimootoriga sarnaselt ootama alles sealtmaalt, kus mootori vingumise peale kartma peab, et olulised tükid lahkuma hakkavad.