Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mis juhtub, kui palk tõuseb kolm korda?
Hansabank Marketsi makroanalüütik Maris Lauri hoiatas teisipäeval avaldatud värskes majandusülevaates Eestit majanduskasvu aeglustumise eest, sest tööjõupuudus hakkab arengut pärssima. Eile teatas Eesti Pank, et Eesti on majandusaktiivsuse kõrgpunkti saavutanud.
Äripäeva hinnangul on tööjõud muutunud Eesti ettevõtjate jaoks kriitilise tähtsusega eduteguriks ja need ettevõtjad, kes ei suuda kiire palgakasvuga kaasa minna, peavad tegema turul ruumi teistele.
Ettevõtjatel tasub kriitiliselt üle vaadata enda tänased tegevused. Ehk nagu soovitas eile ilmunud Äripäeva uudisloos "Majanduskasv võib laskuda alla 5%" Maris Lauri: "Negatiivse arengustsenaariumi vältimiseks on üks väga hea viis - mõelda, kuidas toota nii, et ka kaks-kolm korda praegusest kallima töötaja puhul tasuks see ära."
Ettevõtjatel tasub Lauri soovitatud mõttetöö ära teha. Ei ole tarvis hoida jäigalt kinni tegevustest, mis tööjõukulude tõustes osutuvad kahjumlikeks. Sellistest tegevustest tuleb täna maksimum välja pigistada ning siis nendest teenustest või toodetest loobuda.
Muidugi on tööjõupuuduse leevendamiseks võimalik leida ka alternatiivseid lahendusi. Näiteks peaminister Andrus Ansip soovitab haarata tööturule osalise tööajaga tööjõudu. Standardi omanik Enn Veskimägi näeb ühe lahendusena võõrtööjõu senisest lihtsamat riiki lubamist. Skype'i operatsioonide juht Sten Tamkivi pakkus hiljuti Äripäeva veergudel välja tööturisti viisa idee.
Kindlasti tuleks nende võimalustega tegeleda, aga need ideed sarnanevad rohkem valuvaigistitega, mis probleemi leevendavad, mitte ei lahenda.
Eestis viimastel aastatel toimunud palgakasv on selline, mida ka kõige optimistlikumad inimesed ei suutnud prognoosida. Me ei osanud täpselt hinnata Euroopa Liiduga liitumise mõju meie tööturule. Nii on juhtunudki, et positiivsed uudised kiirest palgakasvust ehk siis inimeste elujärje paranemisest on muutunud tööandjatele negatiivseks lugemisvaraks.
Võib olla kindel, et mitmes sektoris ei alanda palgasurvet ka majanduskasvu aeglustumine. Selleks oleme liiga tihedalt juba muu Euroopaga seotud. Seetõttu on kasulikum oma äriplaanides arvestada, et senine palgakasvu tempo jätkub ja lahendus ei ole mitte tööjõukulude kasvu pidurdamine, vaid selliste toodete ning teenuste pakkumine, mis on konkurentsivõimelised ka kaks või kolm korda suuremate tööjõukulude korral.
Praegu tööturul toimuv mõjutab Eesti majandust sama oluliselt kui krooni tulek, erastamine või Vene turu kadumine. Viimane andis meie tööstustele väga hea, kuid valusa õppetunni. Sundis eksportööre end ida asemel stabiilsemale lääne turule ümber orienteeruma.
Ka tööturul täna toimuv võib paljudele ettevõtjatele osutuda valusaks õppetunniks, kui ei arvestata võimalusega, et tööjõukulude kiire kallinemine jätkub ka järgnevatel aastatel. Lõpetada tuleb need tegevused, mis ei võimalda töötajate palgataset lähiaastatel kiiresti kergitada.
Autor: ÄP