McCormicku uus käiguosa aitab kütust säästa

Valdavalt püüavad juhtivad traktoritootjad Eestisse müüki saata suhteliselt lihtsaid ja tänu sellele töökindlaid, samas ka odavaid masinaid. Üle 160hobujõuliste traktorite puhul lisandub meie põllumehe eelistuste loetelusse tõsiasi, et nendega on võimalik suhteliselt suure tootlikkusega teha paljusid maatöid, alates kündmisest farmide teenindamiseni.

Üks säärane on kindlasti ka XTX-seeria traktor 215, mille põllumajandustehnika spetsialistid ja ajakirjanikud valisid käesoleva aasta alguses 2006. aasta maailma parimaks traktoriks. Kuivõrd see nüüd Eestis müügiargumendina mõjub, aga tootja usaldusväärsust kindlustab kindlasti.

McCormick XTX-seeria vahetab oma kolme mudeliga välja senise MTX-seeria, viimasega võrreldes on märksa täiuslikum jõuülekanne, kabiini uus disain võimaldab juhile senisest avaramat vaadet ja mugavamat töökohta. McCormick XTX-215 muudab oma klassis eriliseks uudne XtraSpeed-transmissioon, kus endist neljakäigulist süsteemi on täiustatud selliselt, et nüüd on traktoril tänu mitmekettalisele märgsidurile võimalik koormuse all lülitada neljas reas kaheksa powershift-käiku. Seega on XTXil edaspidi 32 käiku, tagurpidi 24, kuna kiirenduse rida tagurpidi sõitmiseks puudub. Transpordisõiduks maanteel kasutatavad neljanda rea käigud on võimalik seada automaatsele lülitusrežiimile, seda küll ainult juhul, kui XtraSpeedile tellida lisavarustuses saada olev täiendav elektrooniline juhtimine. Eriti aeglase kiirusega tööde jaoks saab lisaks tellida veel elektriliselt lülitatava käiguaeglusti, mis annab juurde veel 16 käiku.

Veojõu katkestamiseta toimuv sünkroniseeritud käiguvahetus aitab ennekõike kütusekulu vähendada, aga samas on see määrav ka võimalikult suurema tootlikkuse saavutamisel. Võrreldes varasemate McCormicku mudelitega aitab XTXi ökonoomsust suurendada mootori elektrooniline võimsuse juhtimise süsteem, mis rakendub jõuvõtuvõlli töötamisel, kui andurid registreerivad vajaduse lisavõimsuse järele.

Lisavõimsuse eelis peitub selles, et ka muutlikes mulla- või reljeefitingimustes saab traktor töötada ühtlase tootlikkusega. Mootori elektrooniline juhtimissüsteem lubab McCormick XTX-215 nominaalvõimsuse (202 hj) suurendada jõuvõtuvõlliga töötamisel kuni 228 hobujõuni.

McCormick XTX-215 raskusjaotus esi- ja tagasilla vahel on koos lisaraskustega võrdne. See saab võimalikuks tänu sellele, et mootor ei ole kandev, vaid asub poolraamidel. Kuna raskuskese on paigas, on võimalik tõsta raskemaid rippagregaate.

Nii suudab tühjalt 7,5 tonni kaaluva traktori tagumine rippsüsteem kergitada ligi 11 tonni kaaluvaid haakeriistu. Raskemate haakeseadete tõstmist võimaldab ka kõrgema asetusega tagumine jõuvõtuvõll.

Kabiin on McCormick XTX-215-l piisavalt ruumikas, selle mõlemad küljed on sisuliselt uksed, mis lubab lahedat sisenemist ka kogukamale juhile. Kasutaja võib piirduda standardvarustuses oleva õhkpadjal istmega, aga võimalik on tellida ka aktiivvedrustus, mis hoiab kabiini sõitja kaalust olenemata vastavate amortisaatorite abil vajalikus tööasendis. Lisavarustusena on saadaval ka esisilla sõltumatu vedrustus, mis on nii suure traktori puhul üsna haruldane.

Roolialusel armatuurlaual on põllukompuuter, mis võimaldab välja arvutada mingis ajaühikus tehtud töö hulga, kütusekulu, salvestada erinevatel põldudel tehtud tööajad ning kalibreerida jõuvõtuvõlli, rippsüsteemi ja transmissiooni töörežiimid. Näha on mootori töötunnid, hoolduseni jääv aeg jmt. Kahju ainult, et selle seadistamiseks peab rooli alla küünitama.

Traktorile on võimalik panna peale radar, mis mõõdab kere kiirust maapinna suhtes. Selline riist võimaldab säilitada masina nimivõimsust töötegemisel, sest registreerib kohe rataste libisemise ja kergitab näiteks automaatselt atra.

Eestis McCormicki traktoreid müüva ASi A. Tammel vahendusel on Maarjamaal omaniku leidnud viis aasta traktori 2006 tiitlit kandvat masinat.

Ettevõtte tegevjuht Indrek Tammel märgib, et Eesti turu jaoks komplekteeritakse traktorid siinseid vajadusi arvestades. Nii on XTX-215 põhivarustuses kõik, mis töötegemiseks hädapärast vajalik, lisavarustust saab aga tellida igasugust - nii mugavuse kui töövõimaluste avardamise eesmärgil. Näiteks soovivad talunikud, kelle tegevusalas loomakasvatus, monteerida traktorile frontaallaaduri, mis farmitöö juures asendamatu.

"Laias laastus oleneb lisavarustuse tellimine ostetavale traktorile sellest, kes sellega töötama hakkab," selgitab Tammel. "Kui taluperemees ise, tellitakse üldjuhul täiuslikum mudel, kui aga n-ö tavaline töömees, siis lisavarustusega ei priisata." Traktori lisavarustuse nimekirjas on umbes poolsada nimetust. Tammeli sõnul püüavad müügimehed aru saada, mida ostjal täpselt tarvis on, ka mugavuspakettide võimalused räägitakse läbi ja seejärel saab klient hinnapakkumise. Lisasid on vajaduse tekkides võimalik juurde osta, aga sel juhul peab arvestama oluliselt suurema väljaminekuga, kui see oleks kompleksselt ostes.

"Üldiselt on traktorite rippsüsteemid standardsed ja ka haakeriistade tootjad valmistavad universaalseid lahendusi," selgitab Tammel.