1980. aastaid, mil Eestist kaugel identifitseeriti HI-viirus ja aids ning sõditi - Iraagi ja Iraani aastaid kestnud sõjas arvatakse hukkunuid miljoni kanti - ning 1986. aastal toimus Tšernobõli katastroof, võib Eesti jaoks sellel taustal eriti õnnelikeks hinnata. Vaatamata sellele, et riik oli veel N Liidu kütkeis. Sest tol kümnendil sündis igal aastal poole rohkem lapsi kui järgmisel kümnendil ja uue aastatuhande algul - üle 22 000 lapse aastas. Ja laulva revolutsiooni perioodil veel enam, 24 000-25 000.

Seda põlvkonda võib täna pidada õnnesärgis sündinuiks. Ehkki lapseaastad möödusid enamikul väga kitsastes tingimustes - Eesti iseseisvuse taastamine oli keeruline ja majanduslikult raske periood -, langeb nende iseseisva elutee algus igati soodsasse ajajärku.

Eesti majandus kasvab kiiresti, elujärg paraneb kõigil. Igasugusest tööjõust on puudus ning vähemalt igal kõrgkooli lõpetanul on hea töökoht samahästi kui olemas. Mis veel olulisem - neil on võimalik valida, mitte ainult Eestis asuvate tasuvate töökohtade vahel - valla on kogu maailm.

1980ndatel sündinud on ka usinalt õppinud ja õpivad edasi - viimased aastad näitavad kõrghariduse taotlejate rekordilisi arve. Küllap on see teatud mõttes järelkaja rasketele aegadele. Nüüd on see end kuhjaga ära tasunud. Kui ilusaks nende tulevik kujuneb, on nüüd tõepoolest ainult nende endi teha.

Ettevõtjatele on see põlvkond kui õnnistus - tuleb leevendust töötajate puudusele ja turule ostujõulist tarbijat, kellel on kõike vaja oma elu alustamiseks ja kes tahavad seda kõike kohe - kortereid-maju, mööblit, uut mobiiltelefoni ja kohvimasinat, telerit-arvutit, reise, autojuhilube ja sõidukeid, peatselt ka lastekaupu.

Võib muidugi juhtuda, et suur osa neist lahkub Eestist. Aga see on risk, millega peame arvestama. Sellele on ka rohtu - huvitavad töökohad ja korralik palk. Ent mõlemad nähtused - nii sündivus kui ka tööjõu vajadus - liiguvad lainetena. Eesti peaks saavutama olukorra, kus sellised lainetused mõjutaksid majanduskasvu nii vähe kui võimalik.

Stabiilne keskkond vähendaks sellist tsüklilisust. Selle tekkeks on samuti lootust - uus beebibuum on käes, riigi laste sündi soosiv poliitika lubab arvata, et see muutub elu loomulikuks osaks. Tähtsaim on seejuures aga ikkagi seesama täna oma tiibu katsetav 1980. aastate õnneseente põlvkond. See on tegelikult esimene taasiseseisva Eesti tõeliselt uus põlvkond. N-ö värske veri, korraliku haridusega, energiat täis, kompleksideta (erandeid on muidugi ka, aga erandid ainult kinnitavad reeglit), kes saab endale lubada turvalisemat elu, kui oli nende vanematel.

1980ndail sündinuist kujuneb uus ühiskond ja toimetus usub, et see tuleb targem, tervem - parem praegusest.

Autor: ÄP