Soliidsuse esinumber

Mercedes langes oma müügihitiga kolmandaks, pearivaalide Audi A6 ja BMW 5. seeria taha. Põhjus? Nigel kvaliteet. Nimelt paigaldati E-klassile elektrooniline pidur, mis lihtsalt ei töötanud. Kui sul parem tagumine elektriaken töötamast lakkab, noh, selle kannatab veel ära, kuid kui pidurid otsad viskavad, on ikka kehv lugu küll.

Kiiremas korras võeti ette uuenduskuur, mille käigus läks igavesele unele elektrooniline pidur, mis oli selle kultusauto tema kõige kehvemasse ajastusse tirinud. Kuigi koos partneri Boschiga oli hakkama pandud väga suur hunnik eurosid, ei näe me elektroonilist pidurit selle margi esindajatel - ja arvatavasti ka kellelgi teisel - enam kunagi.

Kohendamise käigus tehti E-klassile kergeid kosmeetilisi täiendusi, kuid ei midagi erilist. Parem ongi, sest kui nad oleks radikaalseid muutusi teinud, võinuks see panna tippu naasmisele uue põntsu. See, mida inimesed on aastaid E-klassist otsinud, on turvalisus. Ei, ma ei mõtle siinkohal turvapatju, mida E-klassis on nii ehk naa sama palju kui mõnes voodipesu laos. Ma mõtlen kindla peale minekut, mida E-klassi ostes tehakse. E-klassi disain pole läbi aastate virisemise objektiks sattunud. Miks peakski, alati on suur ja läikiv iluvõre selle auto esiossa kui rusikas silmaauku sobinud. See tähendab, et auto on soliidne ning seda valides ei saa eksida. Ta ei pane küll vaimustusest "Vau!" karjuma, kuid näitab, et sul on kõik korras ja sa oled soliidne inimene.