Sellest tulenevalt muutuvad eriti nõutuks linna sisse jäävad eramud, millega on kaasnenud ka nende hinnatõus, kirjutas Tarbija 24. Kesklinna piirkonnas on hinna madalaim piir tõusnud 1,5 miljoni kroonini, vanemad eramud jäävad aga valdavalt 1,8–3 mln krooni vahele.

Kortermajade aktiivne ehitustegevus on jätkuv, kusjuures huvi uute korterite järele on jätkuvalt suur nii välismaalaste kui ka kohalike elanike hulgas. Huvi on tekkinud ka Venemaa ärimeeste hulgas, kes soovivad investeerida ja raha paigutada Pärnu kinnisvarasse, seda just eksklusiivsete pindade ning kruntide osas kesklinnas ja rannarajoonis.

Uute korterite hinnad on stabiliseerumas ning enamasti soovitakse osta juba valmis korterit, mida saaks kohe kasutada. Hinnad varieeruvad uute korterite puhul sõltuvalt pinna suurusest ja asukohast 24 000 – 50 000 kroonini ruutmeetri kohta ja majade puhul 23 000 – 45 000 krooni ruutmeetri kohta.

Rannarajoonis küündivad väga heas korras korterite hinnad kuni 40 000 kr/m². Kohalikud elanikud tunnevad huvi

2–3-toaliste korterite vastu ning peamiselt kivimajades paiknevate ahiküttega korterite vastu, kus on madalad küttekulud. Neid on aga väga vähe ja see on põhjustanud ka hinnataseme tõusu. Kui aasta algul oli võimalik selline korter soetada ca 500 000 krooni eest, siis nüüdseks on hinnatase tõusnud 800 000 kroonini.

Üüripindade suhtes on olukord üsna kirju. Kui 2-toalise ahiküttega sisustatud korteri saab üürida 2500 krooni eest kuus, kuhu lisanduvad kommunaalmaksed, siis kõigi mugavustega korterite üürihinnad on alates 3500 kroonist kuni eksklusiivkorterite puhul 24 000 kroonini kuus. Jätkuvalt on nõutavamaks piirkonnaks kesklinn ja rannarajoon koos selle lähiümbrusega.