Halvimatest parimad interneti-ideed

Cyber-Rebate.com´i taga seisnud 1998. aastal asutatud interneti-jaemüügifirma arvas, et raha on võimalik teenida, andes asju tasuta ära. Ta müüs oma kaupu turuhinnast kõvasti kallimalt - kohati lausa kümme korda kallimalt nende tegelikust väärtusest - ent lubas kopsakat allahindlust, mis ulatus mõnikord isegi 100%-ni kauba tegelikust maksumusest.

Näiteks küsis CyberRebate 1100 dollarit 13-tollise televiisori eest, mis muidu maksis mõnisada dollarit. CyberRebate kliendid võisid aga saada selle peaaegu tasuta, kui täitsid eelnevalt mõned tingimused - allahindluse saamiseks tuli kindlaks kuupäevaksesitada vajalik taotlus ja arved saadeti neile 10 kuni 14 nädalat hiljem. CyberRebate salakaval idee seisnes ootuses, et osad ostjad unustavad täita allahindluse taotluse või siis ei esita seda õigeaegselt, täites seeläbi ettevõtte taskud rahaga. Ent müües kaupu niivõrd palju kallimalt tegelikest hindadest, garanteeriti klientidepoolne väga hoolikas tingimuste täitmine ja see viis CyberRebate`i kiiresti suurtesse võlgadesse. Juuratudeng Joel Graniki asutatud ettevõte läks pankrotti 2001. aasta mais, kus tal oli täitmata kohustusi kokku 83,4 miljoni dollari eest.

Ettevõte Flooz.com sai tuntuks püüdega luua digitaalset valuutat. Kasutajad võisid osta 'floozi' ja anda seda edasi nagu virtuaalset kinkekaarti. Kehtis aga 'flooz' ainult selle projektiga liitunud internetikaupmeeste juures. Ettevõte teenis edukalt üle 50 miljoni dollari. Flooz.com asutaja ja tegevjuhi Robert Levitani sõnul algas teekond allamäge 2001. aasta kevadel, kui firma suurklientide tellimuste arv kinkekaartidele vähenes oluliselt ning kui üks Vene ja Filipiinide kurjategijatest grupeering tegi 300 000 dollari eest oste varastatud krediitkaartidega. Flooz kuulutas pankroti välja 2001. aasta augustis.

iSmell oli 1999. aastal loodud toode, mis lubas netis surfamisele lisaks võimalust ka lõhna nuusutada, näiteks ostes lõhnaõli. USB-pordi abil arvutiga ühendatud iSmell oligi see detail, mis pidi erinevaid lõhnu tekitama. Samas jääbki saladuseks, kui hästi see seade töötas ja kas sellele oleks ka tõesti ostjaid jätkunud. Majanduslangus ja skeptitsism andsid kavatsusele sellise löögi, et ettevõte lõpetas tegevuse.

Dot-comi kriitikute üks suuremaid naerualuseid oli CueCut - väike kassikujuline seade, mis võimaldas kasutajal arvutis ajalehti ja ajakirju sirvida ning lisainfot otsida. Turundusinimeste

seas tekitas see äärmiselt suurt elevust, kuid mitmed arvustajad leidsid üksmeelselt, et arvuti ees istudes ei kasutaks seda seadet mitte keegi ja nimetasid seda ebaloomulikuks ja naeruväärseks.

Tarkvarahiid Microsoft tekitas palju kuulujutte 2003. aasta mais, kui teatas iLoo - internetiühendusega tualeti - väljaandmise plaanidest. Ettevõtte MSNi üksus Suurbritannias teatas plaanist toota kaasaskantav tualett, kus on arvuti, veekindel klaviatuur

ja juhtmeta internetiühendus, ning mis oleks kasutatav suvistel muusikafestivalidel Inglismaal. Kogu projektist sai peagi suur naljanumber kogu maailmas. Esimene Microsofti-poolne reaktsioon sellele oli, et nad tegid vaid nalja ja süüdistasid meediat vastuoluliste sõnumite edastamises, kuid hiljem muutsid oma juttu ja kinnitasid, et iLoo oli tegelikult siiski olemas.

Nalja sai ka Audrey`ga, mis oli üks 'internetiseadmetest' või siis lihtsalt arvuti, mis mõeldud vaid meilide saatmiseks, internetis surfamiseks ja kalendri kasutamiseks. Toode oli suunatud

tehnoloogiakartlikele kasutajatele, eelkõige eakamatele inimestele ja koduperenaistele.Audrey oli futuristliku väljanägemisega 9x12 tolline kast puutetundliku ekraani ja nõelpliiatsiga.