Maailmakuulsa belgia-prantsuse graafiku ja maalikunstniku Félicien Ropsi (1833-1898) loomingus on kesksed teemad naine, seksuaalsus, surm, religioossus, kurjus.

Oma visionäärsete teostega on ta ühtaegu oma ajastu kroonik ja kriitik, lausub näituse kuraator kunstiteadlane Tiina Abel.

Rops alustas karikaturistina, tegi palju ajalehe- ja raamatuillustratsioone ning vabagraafikat. Kuigi ta viljeles traditsioonilisi tehnikaid, oli ta oma kaasaegsete kombel vaimustuses uutest paljundusmoodustest, mis olid välja arenenud fotograafiast.

Juba 1857. aastal katsetas Rops "panikonograafia", "passimetallograafiaga" ning "klaasigravüüriga", mis on fotolitograafiline meetod. Asunud Pariisi elama, lülitus kunstnik metropoli kultuuriellu, tutvus nii selle salongide kui ka allilma urgastega. Nii inimliku viletsuse kui ka komöödia teema on Pariisi-perioodi algusaegadel pidevalt kunstniku huviorbiidis.

1878. aasta paiku toimus Ropsi loomingus pööre. Teda ei rahuldanud enam tegelikkuse tõetruu edasiandmine, vaid ta lisas oma joonistustesse täiendava allegoorilise laengu.

Ropsi tuntuim sedalaadi teos on kahtlemata "Pornokrates" ehk "Daam seaga". Kreekakeelne sõna "pornokrates" viitab ühele ammusele režiimile, kus kurtisaanidel oli võim suunata poliitikute tegusid. Lähtudes ajaloost, andis Rops "Pornokrateses" moodsa naisetüübi.

Naise ainukesed kehakatted - mustad sukad, kindad ja kübar muudavad tema alastuse veelgi väljakutsuvamaks. Naine astub mööda moodsat maailma, trampides kõrgilt üle marmorisse raiutud ja tardunud vanade kunstide - skulptuuri, muusika, luule ja maalikunsti -, mis näivad olevat iseendasse tõmbunud ja kannatavat inspiratsioonipuuduse käes.

Kolm väikest putot üritavad asjatult naist võluda, viimane aga läheb seast juhituna oma teed. Siga, keda peetakse "kuratlikuks elukaks", sest ta vaatab lakkamatult maha ja mitte iialgi taeva poole, on ühtlasi himuruse sümbol. Usaldades pimesi siga, laseb seotud silmadega naine end niisiis täielikult juhtida oma instinktidest. Rops rõhutab looma mehelikku jõudu, kattes tema saba kullalehega.

Nii teema kui ka naise kujutamise viis olid tolle ajastu kohta mõistagi skandaalsed. Ropsi peetakse nüüdisaja poolakti leiutajaks: tema töödes pole naised kunagi päris alasti, vaid ehitud naiselike aksessuaaridega. Rops provotseeris sihilikult kodanlasi, kelle silmakirjalikkust ta põlgas.

Kumu umbes 270 teosest, raamatust ja moeaksessuaarist koosnev väljapanek annab hea ülevaate omanäolise belgia-prantsuse kunstniku loometeest. Näitus toimub Eesti Vabariigi Valitsuse ja Valloonia-Brüsseli-Prantsuse Kogukonna vahelise koostöölepingu raames.

Näitusel saab vaadata kunstniku elust ja loomingust kõnelevat lühifilmi "See nii vallatu isand Rops" ning tutvuda DVD vahendusel graafiliste lehtede valmistamisviisidega.

Autor: Tiina Kolk