• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Välismaale tööle läinud on Eestile kasulikud

    Mitmed analüütikud väidavad, et Eesti üks suuremaid probleeme on töötajate suundumine välismaale tööle. Keskerakonna juht Edgar Savisaar on kasutanud välismaale tööleminekut argumendina, põhjendamaks vajadust ebarealistliku palgatõusu järele.
    Mina arvates on inimeste välismaale tööleminek Eestile igati kasulik. Enamik välismaale läinuist pole ju emigreerunud, nad toovad oma sissetulekud riiki tagasi. Tegemist on keskmisest inimesest ettevõtlikumate töötajatega. Kõige muu kõrval omandavad inimesed välismaal töötades mitmekesiseid kogemusi. Pole isegi niivõrd oluline, kas kogemused on positiivsed või negatiivsed. Kodumaale naastes tulevad need kindlasti kasuks.
    Need välismaale tööle läinutest, kes on sealsetes firmades heas kirjas, on omamoodi saadikud, kellest võib tulevikus kontaktide loomisel abi olla. Tahame või ei taha, aga äri käib paljuski kontaktide kaudu ning välismaal töötaja võib tulevikus olla oma tööandja või tööandja tuttava kontaktisik siinmail. Meie üheks suureks eeskujuks olnud Iiri fenomeni üks põhjus oli seegi, et USAs on väga tugev iiri immigrantide kogukond, kelle kaudu USA suurfirmad nende esiisade maale investeerima hakkasid.
    Ja kolmas, võib-olla isegi kõige olulisem asjaolu: välismaale läinud töötaja on küllaltki oluline eksportöör. Ta ekspordib oma tööjõudu.
    Eri hinnangute kohaselt töötab välismaal 20 000-35 000 inimest, mis tähendab, et peaaegu 5% tööealistest ekspordib oma tööjõudu. Kui palju on meil majandusharusid, milles ekspordi osatähtsus seda ületab?
    Oletame, et välismaal töötaja keskmine kuupalk on 2000 eurot, millest pool tuuakse kodumaale. See aga tähendab, et iga kuu tuuakse kodumaale kuni pool miljardit krooni, mida kulutatakse siinsete kaupade ja teenuste ostmiseks.
    Muidugi on probleemiks kuude kaupa kodunt eemal olevad emad-isad. Aga see ei ole enam majanduspeegli teema.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andres Viia, Jüri Jõema: vajadus tarkvaraarendajate järele kasvab hüppeliselt
Värske prognoosi kohaselt on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas lähiaastail näha tugevalt kasvavat vajadust tarkvara- ja IKT-süsteemide arendajate järele. Neil ametialadel on juba praegu märkimisväärne katmata vajadus, kirjutavad OSKA analüütik Andres Viia ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu nõunik Jüri Jõema.
Värske prognoosi kohaselt on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas lähiaastail näha tugevalt kasvavat vajadust tarkvara- ja IKT-süsteemide arendajate järele. Neil ametialadel on juba praegu märkimisväärne katmata vajadus, kirjutavad OSKA analüütik Andres Viia ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu nõunik Jüri Jõema.
USA börs sulgus järjekordselt punases
Vaatamata positiivsele päeva algusele, võtsid USA peamised indeksid peallõunal suuna alla ja sulgusid punases. Sel nädalal pole indeksid üksi päev plussis sulgunud, vahendab Yahoo Finance.
Vaatamata positiivsele päeva algusele, võtsid USA peamised indeksid peallõunal suuna alla ja sulgusid punases. Sel nädalal pole indeksid üksi päev plussis sulgunud, vahendab Yahoo Finance.
Elmo Rent ja Telia toovad 5G tehnoloogia kaugjuhitavasse sõiduautosse
ELMO Rendi arendatav kaugjuhitavat tehnoloogiat kasutav lahendus võimaldab elektriauto kliendini toimetada ja vajadusel ümber parkida ilma juhi füüsilise kohalviibimiseta masinas. 5G võrku kasutades on auto ja kaugjuhtimispuldi vahel tekkiv viiteaeg minimaalne, mis parandab oluliselt reageerimisaega.
ELMO Rendi arendatav kaugjuhitavat tehnoloogiat kasutav lahendus võimaldab elektriauto kliendini toimetada ja vajadusel ümber parkida ilma juhi füüsilise kohalviibimiseta masinas. 5G võrku kasutades on auto ja kaugjuhtimispuldi vahel tekkiv viiteaeg minimaalne, mis parandab oluliselt reageerimisaega.
Mainorist lahkunud tippjuhid kohtusid Sõõrumaa juures
Taasiseseisvunud Eesti ühe mõjukaima äripere Pärnitsate loodud Mainori kontsernis Ülemiste Cityt arendavate juhtide koosseisus toimusid mullu olulised muutused, kui ameti pani maha kaks juhatuse liiget.
Taasiseseisvunud Eesti ühe mõjukaima äripere Pärnitsate loodud Mainori kontsernis Ülemiste Cityt arendavate juhtide koosseisus toimusid mullu olulised muutused, kui ameti pani maha kaks juhatuse liiget.