Honda CR-V on olnud müügihitt oma väljatulekust peale. Legend räägib isegi ajast, mil see maastur oli enimmüüdud mudel Eestis.

Loomulikult pole CR-V praegusel hetkel enam enimmüüdud mudel, kuid oma segmendis on see siiamaani liider. Vaid ühe kuu sel aastal on Toyota RAV4 suutnud CR-V edu lõhkuda ja esikoha võtta. Seda enam on imelik, et kui konkurent oma auto uuendades ta suuremaks tegi, et Hondaga pagasiruumi mahus võistelda, siis segmendiliidri uuendus oli lausa eriskummaline.

CR-V on hoopis kahanenud. Küll ei oska ma seda lüket kuskilt otsast kiruda. Sees on ruumi piisavalt nii ees kui ka taga. Taha mahub ka väga pikk mees istuma.

Pagasiruum on n-ö lahterdatud. Sinna on tehtud eri tasandid, kuhu saab pagasit lükata. Meie kandis on see vägagi mõistlik tegu. Näiteks saab sülearvuti kuhugi pagasiruumi põhja ära panna ja ise kaubanduskeskusesse uitama minna kartmata, et järjekordse doosi himus valvenarkomaanid teie autos midagi sellist näevad, mida diileri juures uue laksu vastu vahetada kannatab.

Üleüldse on interjöör silmale ilus vaadata. Vaadata küll, kuid kas ka käele katsuda? Tegelikult mitte, sest armatuur on tehtud kõvast plastikust. Kuigi Honda kvaliteedist rääkides võib alati elu panuseks panna, sunnib plastikust armatuur mõtlema, et kuskilt on kokkuhoidu rakendatud. Kuid mille arvelt? Armatuur näeb hea välja ja on ka hästi loetav. Viimane tähendab, et ei pea orienteeruma mingis vilkuvate tulukeste virrvarris ja tundide kaupa soovitud informatsiooni taga otsima.

Välimusega on disainer olnud üsnagi julge. See hoogne pliiatsikasutus on ennast ka igati ära tasunud. Kõik on õnnestunud, kuigi eelmise mudeliga harjunutele ehk natuke liialt uuenduslik. Küll pole mindud päris kosmoseteaduse teed ja mingeid tundmatuid taevakehasid loodud. Ilusa veljega on uus CR-V vägagi nägus.

Alusvankris eelmise mudeliga võrreldes erilisi vahesid ei leia. Kogu veoskeem on väga väikeste muutustega eelmiselt mudelilt uuele tõstetud. Eks siin on mängus jaapanlaste endi ütlemine: "Miks parandada asju, mis töötavad?" Peab ütlema, et vedrustus ja nelikvedu töötavad hästi igal pinnasel: küll keerulisel asfaltteel, küll kiirteel. Kerge ekslemise käigus leitud kruusateele sattudes tekkis lausa ohhoo-efekt. Kuigi ettenähtud teekond sellist ei sisaldanud, oleks testisõidu organiseerijad tegelikkuses võinud südamerahuga kogu grupi terveks sõiduks kruusale saata, sest CR-V vedrustus ja nelikvedu töötasid sellel pinnasel imehästi.

Mootorivalikust soovitaks kindlasti diislit. Tegu on kõige ökonoomsema ja ka kõige jõulisema mootoriga CR-V valikust.