• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,6%39 573,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 225−0,6%39 573,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 15.12.06, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Võimsaim jõulusõnum

Johann Sebastian Bachi "Jõuluoratoorium" on jõulumuusika kroonina kõlamas ikka ja jälle paljudes kirikutes ja kontserdisaalides üle maailma, tuleval nädalal ka Eestis.
Piibli uues testamendis on meile antud kaks jõulusõnumit: sünnib laps, keda tulevad kummardama karjased väljalt (Luuka evangeeliumi järgi) ja kuningad või maagid või targad hommikumaalt (Matteuse evangeeliumi järgi).
Esimesel puhul toimub kohtumine laudas, teisel puhul templis.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Mõlemad sündmused on barokkmeister Bach rüütanud muusikasse "Jõuluoratooriumis" - kuueosalises kantaaditsüklis, mis oli mõeldud ettekandmiseks jõuluaja kuue erineva päeva teenistustel.
Oratoorium kanti esmakordselt ette pühadeperioodil ajavahemikus 25. detsembrist 1734 (jõulu esimene püha) kuni 6. jaanuarini 1735 (kolmekuningapäev) kahes erinevas Leipzigi kirikus.
Igaüks neist kantaatidest (nagu Bachi vaimulikud kantaadid üldiselt) kuulus lahutamatult kokku jumalateenistusega, kus see kõlas evangeeliumi lugemise ja jutluse vahel, olles omamoodi muusikaliseks kommentaariks evangeeliumi tekstile.
Muusika põhiosa oli aga laenatud samal ajal Dresdeni õukonnale kirjutatud pühenduskantaatidest.
Esimeses kolmes kantaadis käsitletakse karjaste temaatikat ja kolmes viimases kantaadis kuningate temaatikat.
Kontsertidel kõlavad seekord I, V, VI ja III kantaat, andmaks kuulajale võimaluse võrrelda muusikakaemuse läbi, kuidas Bach neid mõlemaid sõnumeid oma muusikas väljendab.
Sündmustikku annab edasi Evangelist (tenor) retsitatiivides, kaasatud on veel sõnumitooja - ingel (sopran), inglite koor ja karjaste koor.
Koorinumbrid ja aariad kujutavad endast poeetilisi mõtisklusi jõulusündmuste üle.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Esinevad Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja barokkorkester "Tallinn Baroque" ajastu pillidel. Ka solistid on Eesti Filharmoonia Kammerkoorist - sopran Kaia Urb, alt Iris Oja, tenor Toomas Tohert ja bass Uku Joller. Dirigent on Andris Veismanis - Läti Rahvusooperi ja Läti Barokkorkestri dirigent, Vidzeme Kammerorkestri, Läti Kammerorkestri, Riia Mozarti muusikafestivali ja Cesise muusikafestivali kunstiline juht.
Kontsertidel "Püha Nikolaus Nigulistes" esitab Eesti Filharmoonia kammerkoor oma briti peadirigendi Paul Hillieri juhatusel koos Tallinna Kammerorkestriga hõrku jõulumuusikat inglise heliloojatelt Gerald Finzilt ja Benjamin Brittenilt.
Dirigent ütles, et tema soov oli Britteni teost "Püha Nikolaus" esitada just Nikolause kirikus Nigulistes, kus temast palju pilte ümberringi - seega igati sobiv õhustik.
Finzi pastoraalne jõulustseen aga sobib suurepäraselt Britteni teosega.
Gerald Finzi nimi pole maailmas eriti tuntud, kuid Inglismaal on ta väga populaarne, just miniaturisti ja laululoojana.
Finzi teostele on iseloomulik lüürilisus, õrnus, eleegilisus ning inimliku kannatuse ja loomuliku ilu põimumine.
Teoses "In Terra Pax" on kasutatud Robert Bridgesi luulet, millele on kirjutatud baritoni soolo, ning lõike Luuka evangeeliumist, seatud sopranile ja koorile.
Komponeeritud lapselikult muretus stiilis, ühendab see teos tunded, kujundid ja tuttavlikud sündmused üheks lihtsaks, vahedaks muusikaliseks jutustuseks. Solistid on Kaia Urb, Uku Joller, Eda Peäske harfil ja Madis Metsamart löökpillidel.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Benjamin Britteni "Püha Nikolaus" on Püha Nikolause elusündmustest kõnelev kantaat tenorile, klaveriduole, segakoorile, keelpillidele, löökpillidele ja orelile. Loodud 1948. a Lancig College'i tellimusel kooli saja-aasta juubeli pidustusteks.
Kantaadi libreto autor on Eric Crozier.
Nikolause osas on Mati Turi. Kaasa teevad Tallinna Muusikakeskkooli poisid Kristjan-Jaanek Mölder, Christopher Carr ja Julius Maaten, klaveriduo Kai Ratassepp ja Mati Mikalai, Madis Metsamart ja Rein Roos löökpillidel ning Piret Aidulo orelil.
Paul Hillier tunnistab, et on mõlemasse teosesse väga kiindunud:
"Finzi teos on pastoraalne, väga rapsoodiline ja kaunis. Pärast seda esitame aga Britteni kantaadi, mis on tulvil kontraste ja huumorit. Britteni "Püha Nikolaus" oli esimesi teoseid, mida ma teismelise kooripoisina esitasin, samuti minu esimene kokkupuude nüüdisaja muusika ja täiesti uue helikeelega."
Eesti Filharmoonia Kammerkoor on Britteni kantaati varem esitanud Tõnu Kaljuste juhatusel, Paul Hillier dirigeerib teost esmakordselt.
Autor: Kersti Inno

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 9 p 23 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele