Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kindlustusmaaklerite sõnul pole mõtet seadust muuta
Seadus võetakse täna ilmselt siiski vastu, sest eilsel teisel lugemisel see Riigikogus vaidlusi ei tekitanud. Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Mart Opmani hinnangul on vajalikud hääled koos.
"Olen seisukohal, et kõnealune seadusemuudatus tuleks jätta praeguses situatsioonis tegemata ning kehtima jääks praegune regulatsioon," arvas Colemont Eesti juht Heiki Nurmeots, kelle selgitusel on juba praegu seaduses täpselt kirjas maakleri kohustus olla sõltumatu ning soovitada parimat kindlustuslepingut. "Järelevalvet teeb finantsinspektsioon ning teadaolevalt pole maaklerite tehtud rikkumisi seni avastatud," lisas ta.
"Maaklerite tasud on niikuinii avalikud. Küsimus on selles, kui palju seda küsitakse," ei olnud Optimal Kindlustusmaakler OÜ tegevdirektoril Tarmo Hillepil otseselt midagi muudatuse vastu, kuid ta pidas vajalikuks avalikustada ka agentide vahendustasud.
Maaklerid kahtlustavad, et seadusemuudatuse taga on kindlustusseltsid, kes saavad muudatuse abil kasvatada tulu maaklerite vahel puhkeva suurema konkurentsi tõttu ning samas vältida uute seltside turule tulekut.
If Eesti Kindlustuse peajurist Heinar Olak ütles, et kindlustusmaaklerite vahendustasu avalikustamine on mõistlik ja põhjendatud. "On igati loogiline, et isik, kes seda teenust tarbib, saab teada, kui palju teenus maksab," arvas Olak, kes aga kaitses oma huve, öeldes, et kindlustusagendile makstava vahendustasu avalikustamise otsene põhjus puudub. "Kindlustusagendile makstav tasu moodustabki osa kindlustusteenuse hinnast ning puudub vajadus teavitada kindlustusvõtjat kindlustusteenuse hinna ühest komponendist," arvas ta.
Finantsinspektsiooni juhatuse liikme Kaido Tropi arvates alandab vahendustasu avalikustamine hinda. Tema sõnul teeb vaid 16 protsenti kindlustusvõtjatest vahet kindlustusmaakleril ja -agendil ning seetõttu ei saa inimesed lepingut sõlmides aru, kas nende ees on sõltumatu nõustaja ehk maakler või ostab ta kindlustust kindlustusseltsilt. "Kindlustusmaakleri teenus näib esmapilgul olevat hea, mugav ja tasuta teenus. Eriti veel juhul, kui teenust pakutakse näiteks koos liisinguteenusega.
"Tasuta lõuna eest tasub tegelikult kindlustusselts," ütles Tropp, kelle sõnul tekib küsimus, kuidas suudab maakler esindada kindlustusvõtja huvisid olukorras, kus kindlustusseltsid pakuvad maaklerile eri suurusega vahendustasu.
"Kas tõesti suudab iga maakler vajadusel alati soovitada lepingut, mille eest saadav vahendustasu on tema jaoks kõige väiksem?" küsis Tropp, kelle sõnul soosib praegune süsteem maaklerifirmat.